Kohalikud fännid on siiski optimistlikud ning usuvad vähemalt praegu veel siiralt, et saadakse edasi. Eesti poisiga suheldes jäädakse aga viisakaks ja tehakse traditsiooniliselt skeptilist nägu - peaasi, et enda upsakus mängu juba eos lörri ei ajaks.

Esimest mängu plaanib Johannes ilmselt kohalikku baari vaatama minna. "Baarid on kindlasti kõik puupüsti täis. Võtsin ühendust ka Eesti-Iiri kommuuniga Facebookis ja uurisin, kus nemad mängu jälgivad." Küsimusele, kas ta baaris ehk valel hetkel hõiskama või kiruma ei karda hakata, vastas Johannes irooniliselt: "Jamasid võib ikka tulla. Oleneb, kui frustreerunud nad on."

Iirlastest rohkem suhtleb tudeng aga seal õppivate itaallaste ja prantslastega, kelle poolehoid on seekord Eestil. Eesti oli kuni eelviimase mänguni alagrupis ainuke, kes itaallastele suutis värava lüüa ja seetõttu on neil ka eestlaste vastu teatav respekt. "Nad teavad, et Eesti on esimest korda play-offis ja hoiavad meile pöialt," kirjeldab ta sõprade suhtumist.

Johannes ennustab esimese mängu tulemuseks 1:0 - kelle kasuks, veel pakkuda ei julge. Kindel on aga see, et kui Eesti võidab või viigistab esimese mängu, tuleb Iirimaal väga põnev mäng. Kui Eesti peaks aga kodus kaotama, on võõrsil Iirimaad lüüa juba väga keeruline. Iirimaa suurim trump meie vastu on jalgpallifännist noormehe sõnul iirlaste pikad passid Eesti aeglase keskkaitse taha.

Kuigi juba kultuuri tõttu on kõik sealsed noored suured jalgpallifännid, siis vähemalt seal õppiva tudengi sõpradest keegi Eestisse mängu jälgima ei sõida. "Lennufirmad tõstsid hinnad ju kohe ka mitmekordseks," on noormees nördinud. Kui kuidagi õnnestub veel Dublinis toimuvale teisele mängule pilet saada, on Johannes aga sealsel tribüünil 15. novembril kindlasti kohal.