Eesti Inglismaal õppija pilgu läbi: hea toit, siirad inimesed ja „räpased peod“

Ma pole Eestist kaua eemal olnud, aga isegi kui veeta lühike aeg välismaal, võib see panna sünnimaad hoopis teise pilguga vaatama.

Tavaliselt küsitakse minult, et „Kuidas elu on seal Inglismaal?“ Kui olla täiesti aus, kõlab see pisut absurdselt ja igavalt. Palju huvitavam on aga see, kui teistsugune tundub minu jaoks nüüd Eesti.

Esiteks, ma hindan rohkem oma kodumaad. Olin üks neist (ja ma ei ole uhke selle üle), kes tahtis Eestist ära minna. Oli tüdimus ja ei leidnud midagi, mis mind siin kinni oleks hoidnud. Äraminek näitas mulle, kui palju tegelikkuses siin Maarjamaal head on.

Eestlased tihti kiruvad üksteist, aga minu silmis on inimesed siin ausad ja lihtsad, mis ongi parim, mida kaaskodanikelt tahta. Puutun Inglismaal palju kokku pealiskaudsusega, uusi n-ö sõpru on lihtne pidevalt juurde leida. Eestis käivad asjad teisiti, aeglasemalt, aga samas on eestlase siirus ta silmapaistvaim külg.

Teiseks on Eestis maailma parim toit. Taas kord peitub lihtsuses võlu. Eesti “puhas kraam“ on see, mis teeb ta suurepäraseks. Süües peaaegu aasta otsa Inglismaal tõelist rämpsu, igatsesin vaid head Eesti kartulit ja hakklihakastet. Kusjuures millegipärast ei maitse kodust tuttav toit samamoodi, isegi kui sa seda välismaal teed.

Kolmas asi, mis minusugusele peohimulisele noorele on silma jäänud, on võib-olla pisut ootamatu, kuna Inglismaa ja inglased on tuntud alkoholikultuuri ja pidutsemise poolest. Aga koos oma Inglismaal elava eestlasest sõbrannaga leidsime me, et kodumaal on jube head “räpased peod“. Need päikesetõusuni kestvad pralled on midagi erilist ja meeldejäävat, alati on õhtud täis seiklusi ja kunagi ei tea, mis juhtuda võib.

Samas olen Inglismaal ka midagi juurde saanud — õppinud olema üliviisakas. Bussi sisenedes tuleb teretada, tänada maha minnes. Kedagi poes müksates on vaja vabandada. Iga teine sõna on lõpuks kas “thanks“ või “sorry.“

Kokkuvõttes tunnen, et selline kahes riigis elamine sobib mulle suurepäraselt. Ühest kohast ära tüdinedes saab sealt lahkuda ja minna teise. Ja nii ma teengi — mõned kuud Eestis ja siis Inglismaale, siis tagasi ja edasi ja tagasi… Lendamisest on saanud mu lemmikliikumisviis.