Eesti Energia vaidleb lugejaga: mida teha põlevkiviga?

 (23)
Ida-Virumaa, Kiviõli tehas ja põlevkivikarjäär.
Põlevkivikarjäär Ida-VirumaalFoto: Delfi/Eesti ajalehed

Sihikindel ja jätkuv energeetika areng on Eestile kindlasti oluline tulevikuperspektiiv, kuid kui seda arengut ei toeta kompetentsus ja hoolikalt läbikaalutletud tegevus, võib tekkida arengupeetus, mille ravi võib kujuneda nii kulukaks, et isegi tarbija ei suuda seda maksta, ja reitinguagentuur Moody's on sunnitud langetama AS Eesti Energia (EE) reitingu Baa2-le.

Probleem on Eesti suurima käibega ettevõtte laenukoormuses (üks miljard eurot), mis on ületamas käivet. EE investeeringud Eestis, aga eriti väljaspool Eestit, on kõrge riskiteguriga. Ainult see, et EE naudib riigiabi korras piiramatult odavat põlevkivi hinnaga 12€ tonn, päästis EE reitingu veel suuremast langusest ― see on Baa3-le.

AS Eesti Energia ei näe probleeme investeeringutes ja tehnoloogiate arengutes ning nimetab oma uut õlitehast Enefit 280 innovatsiooniks. Ei ole ju saladus, et ainuüksi 2011. aastal kulutas EE kolmandiku Eesti teaduse ja arendustegevuse vahenditest ehk siis 0,8% Eesti SKT-st õlitööstuse nn innovatsiooniks, tegelikult aga õli tootmise võimsuste suurendamiseks.

Et mõista toimuvat, peaks heitma pilgu tagasi ja vaatama, millised suurejoonelised plaanid olid EE-l aastal 2010. Plaanis oli rajada järjestikku kolm üha võimsamat õlitehast: Enefit 280 aastaks 2012, Enefit 360 aastaks 2014 ja Enefit 560, ning viia õli tootmine aastaks 2016 1,6 miljoni tonnini aastas. Täna võime tõdeda, et need suurejoonelised plaanid on umbe jooksnud.

Seotud lood:

Viimane krediidireitingu langetamine reitinguagentuuri Moody's poolt ei ole midagi muud kui hinnang eelkõige Enefit 280 tehnoloogiale ja EE innovatsioonile, aga ka hinnang EE juhatuse tegevusele, ja teadlikult või teadmatult EE juhatuse otsused heaks kiitnud ministritele, aktsiaseltsi üldkoosolekule ja EE nõukogule.

Olemasoleva Enefit 280 investeeringud koos käivituskuludega on ületamas 300 miljoni euro piiri. Iga järgev kuu kulutab EE täiendavalt veel 4 miljonit ja keegi ei tea, kui kaua veel. Kurioosne on see, et EE ei ole suutnud kahe aasta jooksul ühtegi Enefit 280 käivitada, kuid juba plaanib EE juhatuse esimees Sandor Liive ehitada uusi ja lubab õlitootmise aastaks 2025 kümnekordistada.

Kahjuks ei ole EE arendanud olemasolevat vananenud (100 aastat vana) põhiprotsessi ― poolkoksistamist, ega püüdnud kasutusele võtta uusi põlevkivi töötlemise tehnoloogiaid, vaatamata maailmas olemasolevate tahkekütuse (kivisüsi) tehnoloogiate tormilisele arengule.

Eestis ei toimu mitte areng vaid lihtsalt võimsuse suurendamine

Eestis rakendatavate põlevkivi töötlemise seadmete puhul ei ole tegu põhiprotsessi ― poolkoksistamise arenguga, vaid lihtsalt võimsuse kahekordistamisega ja parema sekundaarse soojuse kasutamisega. Suurema hulga põlevkivi töötlemine ainult suurendab protsessi olemusest tingitud probleeme, mis seisnevad põlevkivis leiduva orgaanilise süsiniku ebatäiuslikus kasutamises õli ja gaasi tootmiseks, millest on tingitud põlevkivi kulutamine 1,5 - 2 korda suuremas mahus kui kaasaegsete tehnoloogiatega.

Olemasoleva poolkoksistamise tehnoloogia asendamisel tuleks radikaalselt muuta protsessi olemust, minna üle põlevkivi vedeldamise ehk hüdrogeenimise teele ja siduda kogu põlevkivis olev süsinik süsivesinikeks, mis poolkoksistamisel jääb suures osas keskkonnakahjuliku heitena poolkoksi. Põlevkivituhaga mitmekordselt lahjendatud süsiniku põletamine ja sellest elektri tootmine tavapärase põlevkivi põletamisel saadud elektri tootmise asemel ongi EE innovatsioon?!

Ka selle süsiniku põletamise produktiks on süsinikdioksiid. Põlevkivi hüdrogeenimisel kasutatakse kogu põlevkivis sisalduv orgaaniline süsinik süsivesinike tootmiseks, mistõttu ei teki ka süsihappegaasi, nagu poolkoksistamise puhul. Seega väheneb hüdrogeenimisel oluliselt põlevkivi töötlemise keskkonnakahjulik mõju.

Seniste uuringutega on näidatud, et ülalnimetatud uute protsessidega on võimalik saada põlevkivist 1,5 korda rohkem kõrgeväärtuslikke kasulikke produkte. See tähendab, et sama toodangu koguse tootmiseks kaevandatakse ja töödeldakse 1,5 korda vähem põlevkivi ja ladustatakse 1,5 korda vähem tahkeid jäätmeid.

EE poolt püstitatud eesmärk kujundada Enefit 280 maailma juhtivaks põlevkiviõli tootmise agregaadiks vananenud poolkoksistamise tehnoloogiaga, kahekordistades vaid retordi mahtu ja tutvustades seda kui parimat võimaliku tehnoloogiat, on ebaeetiline, seda enam, et tehnoloogilised lahendused pärinevad Venemaal väljatöötatud UTT protsessist, mida on meie idanaabrite poolt täiustatud ja patenteeritud.

Olukorra päästmiseks tuleb esmalt tunnistada tehtud vigu, vastasel korral jätkame vääral teel ja muudatusi ei ole võimalik esile kutsuda. Nii kasvavadki kulutused investeeringutele, mida me ei vaja, ja keegi ei julge välja öelda, et lõpetame Eestile kahjuliku tegevuse. Ilmselt on tulnud aeg Eesti Energia seisukohad tehnoloogiaarendusest ümber vaadata, et Eesti ei peaks mõne aja pärast häbiväärselt taanduma põlevkivi töötlevate riikide seast.

Uurimistööd ja edasine tehnoloogiaarendus peaks olema suunatud uute tehnoloogiate väljatöötamisele. Selleks otstarbeks tuleks oluliselt täiendada olemasolevaid laboratoorseid seadmeid, luua Eestis kaasaegne katsebaas, mis võimaldaks läbi viia süvendatud uuringuid ja tehnoloogiaarendust antud valdkonnas, ja valmistada ette häid põlevkivi spetsialiste kohapeal.

Tuleks lõpetada põhjendamatu rahakulutamine välisspetsialistide värbamisele ja dubleerivate uurimistööde tellimisele välismaalt Eesti Energia poolt, mis viib kodumaise rahvusteaduse hääbumisele selles valdkonnas ja ei kindlusta pikemas perspektiivis Eesti põlevkivitööstuse konkurentsivõimet ega jätkusuutlikkust.

7 sammu olukorra parandamiseks

Eesti energeetikaprobleemid on kujunenud omamoodi Gordioni sõlmeks. Ausa ja läbipaistva konkurentsi tagamiseks tuleb reorganiseerida AS Eesti Energia, mille käigus:

1. Elektritootmine tuleb lahutada õli tootmisest ja moodustada eraldiseisvad AS Eesti Elektrijaam, AS Balti Elektrijaam ja AS Auvere Elektrijaam. Samas moodustada ka eraldiseivad AS Eesti Põlevkivi ja AS Õlitööstus.

2. Selleks, et tekitada vaba konkurents põlevkivitootmisel, tuleks põlevkivi viia nn vabale turule.

3. Luua Ida-Virumaale juhtiv Eesti Põlevkivikeemia ja -Tehnoloogia Instituut.

4. Luua Eesti Tulevikufond naftamaksu baasil, nii nagu Norra riiklik globaalne pensionifond NBIM.

5. Hindade läbipaistvuse, põhjendatuse ja sõltumatu kujunduse huvides viia Konkurentsiamet Riigikogu alluvusse.

6. Riik peaks strateegiliste otsuste langetamisel arvestama eelkõige Euroopa uue kliima- ja energiapoliitikaga, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% võrra, suurendada taastuvenergia osakaalu 27%-ni ja tagada tarbijatele stabiilselt madalad energiahinnad.

7. Otsused energeetikas peavad olema põhjalikult läbikaalutud, põhjendatud ja seotud pikaaegsete arengukavadega, eriti aga Eesti jätkusuutlikkuse tagamisega.

Üldkoosolek kui AS EE kõrgeim otsustav organ ei saa olla samastatav ühele isikule. Olulised investeeringud ja tütarettevõtete loomine peaks jääma parlamendi otsustada. Praegu võime väita, et EE viib ellu kulukat eksperimenti, mille kulg on ebamäärane, protsessi jätkamine ressursikulukas ning tulevik väga küsitav.

Kes julgeb öelda, et vabandage, te tegite vea, olete valel kursil, muutusi oleks vaja? Kahjuks kõik koogutavad ühes suunas, ainult selleks, et veel oma saada ja ehk ikkagi juhtub ime. Aga ime ei juhtu ja laev nimega Eesti Energia triivib karide keskel.

Eesti energeetika juhtimine, majandamine ja tulevikuvisioonid vajaksid täiendavat, põhjalikku ja kompetentset arutelu ning hinnangute andmist sõltumatute ekspertide poolt. Hetkel on Eestis selgelt välja joonistunud tugevad huvigrupid, kes mõjutavad käimasolevaid arengukavasid. Otsused ja seadused, mis on seni parlamendi poolt vastu võetud ja kinnitatud, ei kanna Eesti rahva huve saada osa oma maa hüvedest, elada omal maal, kus riik soosib ja toetab oma rahva jätkusuutlikust läbi energeetika õige majandamise, kus energeetiline ja rahaline ressurss on suunatud eelkõige Eesti rahva tuleviku hüvangu garanteerimiseks.

Riik omab otsest kohustust luua soodsad tingimused elanikele ja ettevõtetele läbi energeetika mõistliku majandamise, tagamaks Eesti rahva jätkusuutlikkuse. Kes raiub läbi Gordioni sõlme?

Eesti Energia kommentaar:

On kaks põhimõtteliselt erinevat lähenemist põlevkivist õli tootmise tehnoloogiate arendamisel:

I Arendada väga kallis tehnoloogia ja kasutada kalleid lähteaineid ning väliseid energiaallikaid, et muundada põlevkivis sisalduv orgaanika maksimaalselt õliks ja gaasiks. See tundub olevat artikli autori lähenemine.

II Saada nii soodsalt kui võimalik põlevkivist kätte õli ja põlevkivigaas ning kasutada selleks ainult põlevkivis sisalduvat energiat. See on Eesti Energia lähenemine.

Nende kahe lähenemise põhimõtteline erinevus on selles, et kui autor soovitab poolkoksi jääva orgaanilise süsiniku muuta kalli vesinikuga õliks, siis EE soovib poolkoksi jääva orgaanilise süsiniku põletada ära ja kasutada energiat protsessi vajadusteks.

Tehnoloogia arendamisel tuleb muuhulgas lähtuda ka majanduslikest aspektidest. Põlevkivi töötlemiseks ei ole mõistlik arendada välja liiga kallist ja keerulist tehnoloogiat, sest see pole majanduslikult tasuv. Katseklaasis võib kõik tunduda väga perspektiivikas, kuid majanduslik reaalsus on sellest erinev.

Artikli autori peamiseks eesmärgiks on maksimeerida õli väljatulekut põlevkivist, jättes kõrvale protsessi kõik muud aspektid. Nii lokaalset maksimumi otsides ei ole aga võimalik töötada välja majanduslikult kõige paremat protsessi. Kokkuvõttes tuleb öelda, et artikli lõigus kirjeldatud protsessil on järgmised puudused:

1. Protsessi läbiviimiseks on vaja vesinikku. See on väga kallis tooraine, mida saab kõige odavamalt toota maagaasist.

2. Protsessi energiavajaduse katmiseks on vaja kasutada välist energiaallikat, sest põlevkivis sisalduvast energiast toodetakse ainult õli ja gaasi. Välise energiaallika kasutamisel on muidugi erinevaid võimalusi, kuid põlevkivist odavamat energiaallikat on raske leida.

3. Utmisprotsessi tuleb viia läbi kõrgel rõhul, et vesinikust oleks kasu kvaliteetsete produktide tootmisel. See muudab kasutatavad seadmed väga kalliks.

4. Protsessi tulemusel ei ole võimalik teha produktide omadustes kvalitatiivset hüpet (õli sisaldab endiselt piisavalt väävlit ja lämmastiku), mis tähendab, et hilisem toodete vesiniktöötlus on niikuinii vajalik, et toota mootorikütuseid.

5. Protsess ei muuda lihtsamaks õlisse minevate tahkete osakeste eraldamise probleemi.

6. Protsessi tagajärjel tekkiva tuha omadused on teadmata, kuid kindlasti on tegemist ohtliku jäätmega (nagu näiteks ka poolkoks).

7. Selle tehnoloogia arendamiseks kuluks 10-20 aastat ja kümneid kuni sadu miljoneid eurosid, sest ehitada tuleb labori- ja pilootseade ning demotehas.

Autori väide, nagu kasutataks sellist tehnoloogiat kivisöest vedelkütuste tootmisel, ei vasta tõele. Maailma suurim kivisöest vedelkütuste tootja Sasol kasutab kivisöe gaasistamise tehnoloogiat ja edasi sünteetilisest gaasist vedelkütuste tootmise tehnoloogiat, et saada kvaliteetseid vedelkütuseid.

Kokkuvõttes tuleks põlevkivist õli tootmise tehnoloogia arendamisel kasutada põhimõtet "keeruline lihtsaks", mis on muuseas ka üks Eesti Energia väärtusena tuntud põhimõte.