Eero Laidre: Tule ja vee koalitsioon petaks valijaid
Soov käib eelkõige IRLi kohta, kes võiks arvestada, et liigse jäikusega võib ta kahjustada meie rahvuslikke huve. Seda eriti juhul, kui Reformierakond peaks olema sunnitud võtma valitsusse (praeguse seisuga) koostööks täiesti sobimatud sotsid.
Koalitsioonipooltel peaks ometi meeles olema SDE reetlik käitumine, kui kõige raskemal ajal libistati end kavalalt maha vastutust ja kindlat meelt nõudvalt valitsusreelt ning hakati koguni Ansipi ja Langi vastu intrigeerima.
Valimiste tulemustest võib järeldada, et rahvas pooldaks pigem palgaarmeed, kui valitsusliitu sotside ja keskiga… Meie poliitikavõhiklus ulatub isegi sinnamaale, et pakutakse välja koguni sotside, Keskerakonna ja IRL-i koalitsiooni.
Isamaaliidu kogu juhtkond peaks olema väga kõrgelt kukkunud ja korraga, kui nad sellisesse seltskonda kipuksid, kus neid vaid jooksupoistena ja sabassörkijaina kasutatakse. Ka Reformierakond peaks lähtuma valimiste tulemustest, mis andsid tugeva signaali sellest, et rahva enamus ei soovi muutusi mis võiksid endaga kaasa tuua liialt suuri vasakpopulistlikke ebakõlasid. Sestap oleks see enamuse altvedamine, kui valitsusse satuks IRL-i asemel (või sellega koos) näiteks SDE. Pealegi oleks see elevandi ja sääse liit, milles suurimaks kaotajaks sotsid. Neid ootaks ju poliitilise kammerteenri roll ja pea kohal ähvardava rahnuna kõlkuv IRL (kui see peaks sattuma opositsiooni). Sest esimese vastuolu korral „oravate” ja sotside vahel kutsuksid reformarid valitsusse IRLi.
Kui sotsid järgiksid poliitikas ka eetikat, saaksid nad aru, et äsja Keskerakonna käevangus tippimiselt ei sobiks kohe viskuda reformarite kaenlasse. Seesugune asjaajamine meenutaks pigem poliitilist prostitutsiooni. Üldse tuleks väga ettevaatlikult suhtuda vastandlike maailmavaadetega poliitiliste jõudude unistustesse ühinemisest valitsusliiduks. Ilusad jutud võimu laiapõhjalisusest ja paljude huvide võrdsest esindatusest ei pea vastu reaalpoliitika karmides tingimustes. Eesti on teel mis viib kaht vastandlikku poliitilist suunda üksteisest aina kaugemale. Kahjuks laieneb see maailmavaateline kuristik ka ühiskonnas. Seda väidet kinnitavad rahva ühe (väiksema) osa sallimatusest pakatavad kommentaarid siin avaldatud mõtete kohta.
Reformierakond ja IRL on tänini püüdnud järgida elutervet traditsioonitarkust, orienteerunud rahvuslikele huvidele ja rahvusriigile. Seevastu sotsid ja keskid ajavad pigem võõrast asja.
SDE on end liialt sidunud poliitilise korrektsuse ja moraalirevisjonismi religiooniga. See on läbinisti importkaup ja pealegi üsnagi mürgiste säilitusainetega (kui end kujundlikult väljendada). Vahemärkusena olgu öeldud, et hiljutised valimised Euroopas ning USA-s on näidanud, et rahvas on sotslusele selja pööranud. Keskerakonna huvid näivad olevat aga liialt seotud idanaabri omadega. Ehk nagu Raul Rebane tabavalt märkis: „Keskerakond loobus eesti valijast.”
Kui polariseerunud vastandlikud osapooled tahavad jääda ausaks oma valijate ees, ei reeda neid, ei tee seljataguseid kokkuleppeid, peaksid nad eelkõige juhinduma tõest, et väga paljud hääletasid rohkem SDE ja/või Keskerakonna vastu kui Reformierakonna või IRL-i poolt. Sama kehtib ka keskide ja sotside pooldajate kohta…
See tähendab aga, et näiteks Reformierakonna ja IRLi valijate enamus andestaks koalitsiooni SDE või Keskerakonnaga vaid juhul, kui näiteks sotsid loobuksid (ka lääne valijate silmis) end kompromiteerinud poliitilise korrektsuse ideoloogiast kui äärmuslusest ja Keskerakond kärbiks tugevasti oma liialt paisunud venekesksust.
