.ee aadresside eest ei tohiks raha küsida?
Advokaadibüroo Glikman & Partnerid juristi Martin-Johannes Raude hinnangul täidab Eesti Interneti Sihasutus .ee lõpuga internetiaadresse (ehk domeene) välja andes avalikke ülesandeid ja ei tohi seetõttu nende eest ise aastatasu kehtestada, vahendab Eesti Ekspress.
Mullu teenis sihtasutus veebiaadressi müügist 1,2 miljonit eurot.
Praegu kehtestab registritasu sihtasutuse nõukogu, kuid põhiseaduse § 113 kohaselt on avalik-õiguslike tasude kehtestamise ainupädevus Riigikogul. Järelikult rikub sihtasutus oma igapäevatöös põhiseadust.
See on väga karm süüdistus. Kuid ka advokaadibüroo Tamme & Otsmann internetiga seotud õiguse spetsialist Karmen Turk nõustub, et selline rikkumise tõenäosus on olemas.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep märgib samuti ühes kirjas, et sihtasutus on põhikirjas selgelt teada andnud, et .ee domeenide haldamine on avalikes huvides riigi avalik ülesanne.
“Hoolimata juristide soovitustest jäeti tegemata n-ö domeeniseadus, mis oleks olukorda selguse toonud, ning mindi tahtlikult Riigikogust mööda,” ütleb MTÜ Eesti Interneti Kogukond juht Elver Loho. “Sihtasutus tundub olevat võtnud seisukoha, et eraõiguslikele sihtasutustele mõeldud seadused neile ei kehti, kuna nad on riigi osalusega, ja riigiasutustele mõeldud seadused neile ei kehti, kuna nad on eraosalusega.”
Eesti interneti reformimine algas õiguskantsler Allar Jõksi 2007. aastal koostatud märgukirjast, milles ta kuulutas domeeninimed “oluliseks avalikuks ressursiks”. Samuti juhtis ta tähelepanu senise süsteemi puudustele. Näiteks ei saanud eraisikud endale internetiaadresse registreerida ja asutustele-firmadele oli reeglina ette nähtud vaid üks domeen.
