Üsna tihti on eakas inimene kõbus, kuid vajaks siiski pidevat jälgimist ja inimesi enda lähedal. Kuna neid pakkuda ei ole, tuleb suunduda kodust hooldekodusse. Kuid kui kodus oleks suur puuteekraan, kus peal kaamera ja paanikanupp ning teises otsas ööpäevane abikeskus, oleks muret tüki vähem. 

Saaremaa arenduskeskus (SAK) koostööpartneritega koos sinnapoole püüdlebki. Saaremaa, Hiiumaa, Soome ja Ahvenamaa ühisprojektis VIRTU üritavadki nad virtuaalse maailma koju kätte toomise teel toetada eakate elu ja iseseisvat toimetulekut kodus. Saaremaalt on partneriteks SAK, kes esindab maakonna valdu, ja linna esindav SA Kuressaare Hoolekanne. Euroopa Liidu Interreg IV meetmest toetatava ligi 2,2 miljonit eurot maksva projekti abil jõutakse muuhulgas reaalselt eelpool toodud näiteni, kus inimene saaks hooldajaga lihtsalt kontakti interneti teel. 

“Iseenesest on see telekas, mille abil saab rääkida,” võtab SAK-i esindaja Anneli Rasu asja ühte lausesse kokku. Idee poolest ongi peamine abivahend sarnane videotelefonile. Eakal inimesel, kes elab üksi, on kodus olemas televiisorisarnane puuteekraan, kus peal ka videokaamera. Vajadusel saab ta ühendust valla sotsiaaltöötajaga, kel töölaual sarnane seade või kes kasutab näiteks vastavat tarkvara oma sülearvutis.

Lisaks sotsiaaltöötajale saaksid seadet kasutada ka isiklikud hooldajad või lähedased. Näiteks kui kellegi ema-isa on kodune, oleks taoline võimalus igati hea aeg-ajalt kontakteerumiseks ja uurimiseks, kas kõik on hästi ja korras. Rasu sõnul hakkab seadmes olema ka paanikakanal, kus 24/7 peaks keegi vastama. 

Võimalusi taolise seadme kasutamiseks on vast lõpmatuseni. Näiteks miks ei võiks eakas inimene kaamera vahendusel suhelda kirikuõpetajaga, arstiga, juristiga. Või näiteks saaks nii teha vanuritele grupivõimlemist – eestvedaja istub kaamera ees ja näitab ette ning memmed ja taadid teevad kodus jõukohaseid harjutusi järgi. 

Refereeritud artikli täistekst Saarte Hääles.