E-raamatud: tulevik või pigem minevik?

 (24)
raamatuvirn

Kuigi internetis on miljoneid e-raamatuid ei ole arvutis või mõnes teises suure ekraaniga seadmes raamatu lugemine muutunud eriti populaarseks. Miks see nii on?

Paljudele meeldib raamatupoes ringi vaadata ja erinevate teoste vahel valikuid teha, tutvuda uutega ning kohata unustatud lemmikute uuestitrükke. Aga kas teadsite, et raamatuid saab osta ka kodust lahkumata ja üsna kiiresti. Lisaks sellele on ka paljud raamatud tasuta saadavad ja allalaaditavad. Kuid miks on raamat endiselt meie öökapil kui tegelikult saaks kasutada uut tehnoloogiat raamatute lugemiseks, kuulamiseks või lemmikkkohtade äramärkimiseks.

Mitmed projektid on üritanud populariseerida e-raamatute levikut ja kasutamist. Neist ehk kõige tuntum on juba 1971. aastal alustatud Project Gutenberg. E-raamatu isaks peetav Michael Hart on ligi 50 000 vabatahtliku abiga digitaliseerinud üle 100 000 raamatu, neist ligi 20 000 on tasuta saadavad projekti kodulehel.

Et projektiga ei ole elektrooniliseks muudetud ühtegi eestikeelset raamatut, siis vabatahtlikud saavad projektiga liituda ja aidata eesti autorite teoseid digitaalseks muuta.

Mõningad Eesti autorite raamatud on saadaval Bahama Pressi kodulehel. Heal tahtel põhinev e-kirjastus Bahama Press on autorite ühenduse Bahama veebiväljund, mida kasutatakse eri autorite teoste tasuta elektrooniliseks avaldamiseks. Samuti on Bahama Pressi lehekülgedel sõltumatu e-ajakiri Bahama Post. Mõned Sass Henno, Jüri Üdi, Jaan Kaplinski ja mitmete teiste kirjanike teosed on allalaaditavad pdf formaadis. Ka muusikat saab sellelt lehelt ametlikult alla laadida.

Kui tegemist on vanade ehkki ajatute teostega ei ole autorikaitse probleemiks. Kui aga tahetakse elektrooniliseks muuta uusi raamatuid saab tihtipeale komistuskiviks autorikaitse küsimus. Enamik kirjastusi ei ole avastanud või osanud ära kasutada e-raamatuga kaasnevaid võimalusi ning ei paku uusi raamatuid elektrooniliselt. Kui aga mõni projekt või asutus tahaks pakkuda neid raamatuid arvutiekraanilt lugemiseks ei osata üle saada autorikaitse probleemistikust.

Tehnoloogia on paradoksaalsel kombel ka e-raamatute ebaedu üheks põhjuseks. Leidub neid, kellele ei ole arvutist teksti lugemine mingi probleem, kuid enamik inimesi eelistab siiski traditsioonilist paberile trükitud raamatut. Kui mugav on ikka enne magamaminekut arvutit voodisse tassida?

Lisaks sellele, et on olemas erinevad seadmed e-raamatute lugemiseks, teevad asja keeruliseks ka erinevad e-raamatute formaadid, mis ei pruugi olla kõikides seadmetes loetavad.

Siiski on praegu nooruspõlve nautiv põlvkond järjest enam digitaalseid tehnoloogiaid kasutav ja seega võib arvata, et üheks lahenduseks, kuidas inimesi kirjanduse juurde tuua on viia raamatud digitaalsele kujule. Seda enam, et raamatud on niiehknaa trükitud digitaalselt ning nende e-raamatute kujule viimine on lihtsalt üks väljund ja vorm, kuidas oma teost levitada.

Milliseid raamatuid eelistavad Delfi lugejad: kas tavapärast paberivarianti, e-raamatut või hoopis audioraamatut? Kas e-raamat on tulevik või võiks selle tehnoloogia maha kanda? Miks ei ole e-raamatute tarbimine populaarseks muutunud? Kas on veel lehekülgi, kus eesti autorid oma e-raamatuid avaldavad?