E-kirjalikud lotovõiduteated on enamasti pettus
Loteriipettuste skeem veebis näeb välja järgmiselt: esialgu teavitatakse kasutajat hiigelsumma võidust ning seejärel üritatakse kasutades üht-teist ettekäänet temalt välja petta sadu või isegi tuhandeid eurosid. Ettekäändeks võib olla näiteks komisjonitasu küsimine võidusumma ülekandmise eest, maksu või tasuga pangakonto avamine jne. Sellised kulutused paistavad aga heausklikule "õnneseenele" olevat ebaolulised võidusummaga võrreldes, kuid olles raha saanud, kaovad petturid jäljetult ning nende ülesleidmine on praktiliselt võimatu, vahendab Äripäev.
Selleks, et mitte sattuda netipetturite ohvriks, tuleks meelde jätta petukirja mõned tüüptunnused:
- Igasugune teavitamine võidust loteriis, milles te pole osalenud, on pettus.
- Umbisikuline pöördumine - kui loosimine on tõepoolsest aset leidnud ja kasutaja on selles ka osalenud, pöördutakse osaleja poole nimepidi või ostetud loteriipileti numbrit kasutades.
- Teavitus on saadetud avalikult postiserverilt - näiteks gmail.com, hotmail.com või yahoo.com.
- Jämedad vead võiduteates - reeglina tõlgitakse selliseid e-kirju kasutades automaattõlkijaid
- Saajat palutakse vastata saatmisaadressist erinavale, nö mõnda "agendi" või "juhataja", meilile.
Kõik võiduteates märgitud andmed saab üle kontrollida otsingumootorite abil. Saatjate nimed ja telefoninumbrid, loterii nimetus – kõike seda võib suure tõenäosusega veebist üles leida, üksikasjalike kommentaaridega.
Kaspersky Lab-i statistika järgi moodustab võltsvõiduteadete osakaal spämmis kuni 3% ehk tuhandeid kirju kuus. Petturite ohvriks langemise vältimiseks piisab lihtsate ohutusreeglite järgimisest.
