E-demokraatia kingib tuntuse ja paremad juhid
Hääleõiguslikud kodanikud valivad 5-7 aastaks esinduskogu, mis koosneks umbes 1300 autoriteetsest valijamehest (1 valijamees 1000 kodaniku kohta). Valijamehe kandidatuuri saab üles seada vaid siis, kui tal on ette näidata teatud hulk kodanike allkirju.
Esinduskogu valib omakorda Riigikogu, kus oleks ruumi 130 liikmele (1 liige 10 000 kodaniku kohta). Enne seda peavad Riigikokku pürgijad end Internetis kogu rahvale tutvustama - panema kirja oma väärtushinnangud, maailmavaate ja tegevuskava. Kogu selle teksti maht ei tohiks ületada 100 lehekülge ning kandidaadid peavad oma programmi ja tõekspidamisi ka vahetute väitluste ja ülesastumistega kaitsma.
E-demokraatia valimised on eranditult isikuvalimised, erakonna esinumbri tuntuse arvel häälte kogumine peab olema välistatud.
Millist kasu e-demokraatia endaga kaasa tooks? Riigikogu liikmed ei käitu enam vastavalt erakonna juhatuse juhtnööridele nagu üks mees.
Tekivad eeldused väitlusteks ja nn teerulli-praktika otsustamisel väheneb. Riigikokku satub rohkem haritud ja ühiskonna asjades kogenud inimesi.
Kahaneb ka vajadus sponsorite ja mainekujundajate järele ning saadikud pole enam seotud kampaania rahastajatega.
Erakond ei pea tegelema oma liikmete sisemise konkurentsiga ega erakonnale populaarsuse saavutamisega, vaid saab pühenduda riigi poliitika sisulisele kujundamisele.
E-demokraatia süsteem säästab raha ja on efektiivne. Iga otsuse puhul pole vaja mõõta populaarsusreitingut, mida meedia omakorda võimendab.
