Mõlemad vormingud tagavad väidetavalt hea ühilduvuse enamiku (kuid mitte kõigi) varem välja lastud DVD-ROMide ja DVD-pleieritega. Kolmas vorming, DVD-RAM on kasutatav ainult spetsiaalseadmetel, mistõttu seda edaspidi ei vaadelda. Uusimad DVD+RW kirjutajad võimaldavad kasutada ka ühekordselt kirjutatavaid DVD+R plaate. Eestis on hetkel müügil veel HP ja Philipsi esimese põlvkonna DVD-kirjutajad, mis võimaldavad salvestada ainult DVD+RW plaatidele. Mõlemat tüüpi seadmed ja plaadid maksavad praegu umbes samapalju. DVD-kirjutajad maksavad umbes 500 dollarit. Ricoh müüb aga Jaapanis DVD+R/RW seadet (pildil) juba hinnaga $320. Algselt kirjutasid DVD+RW seadmed korduvkirjutatavaid plaate 2,4x kiiremini kui DVD-RW seadmed. Nüüd on seegi erinevus kadunud, kui kasutatakse 2x kiirust võimaldavaid DVD-RW plaate.
DVD+RW eelised on järgmised.
1. DVD+RW toetab täpset linkimist (lossless linking). See tähendab, et kirjutamise võib katkestada ja hiljem täpselt samast kohast jätkata ning plaadi üksikuid sektoreid saab üle kirjutada, Tänu sellele on võimalik kasutada pakettkirjutamist ja Mt. Rainier vormingut.
2. Plaadi üksikuid osi saab üle kirjutada ilma neid eelnevalt kustutamata ja ilma, et selleks oleks vaja tervet plaati üle kirjutada nagu DVD-RW korral. See võimaldab muuhulgas, sobiva tarkvara korral, eemaldada telerist salvestatud filmist reklaami.
3. DVD+RW toetab erinevaid kirjutamismooduseid. Kasutada saab nii konstantset joonkiirust CLV (Constant Linear Velocity) kui ka keerukamat konstantset nurkkiirust CAV (Constant Angular Velocity). Viimast praegu veel DVD+RW seadmetes ei kasutata, kuna see nõuab laseri võimsuse muutmist.
4. DVD+RW tagab kiire taustavormindamise. Kui plaati kavatsetakse kasutada analoogselt flopiga, siis tuleb see kõigepealt vormindada. DVD+RW vormindab kiiresti plaadi alguse ja võimaldab alustada andmete kirjutamist. Täielik vormindamine toimub taustal, siis kui kirjutamist ei toimu. Sama tehnoloogiat kasutatakse ka Pioneeri viimases DVD-RW seadmes.
5. DVD+RW toetab Mt. Rainier vormingut, mis võimaldab DVD+RW plaati kasutada nagu suuremahulist flopit. Faile võib pukseerida seadme ikoonile, ilma eelnevalt mingeid programme käivitamata. Selle spetsifikatsiooni töötasid välja Microsoft, Compaq, Philips ja Sony.
DVD+RW plaate võib kasutada nagu magnetlinti, st neile saab reaalajas salvestada TV-saateid (sobiva riistvara korral saab seda teha ka arvutil). Vastavaid seadmeid toodab juba Philips.
Erinevad vormingud on ostja jaoks muidugi probleemiks. Võib arvata, et tänu eelkirjeldatud eelistele ja Microsofti toele, muutub edaspidi DVD+RW valdavaks. Mõlema vormingu jaoks võib Internetist leida nimekirja neid toetavatest seadmetest.
Ise olen proovinud vaid DVD+RW plaati, millele kirjutasin HP dvd100i kirjutajal mängufilmi. See töötas küll samal DVD-kirjutajal, kuid ükski käepärast olnud DVD-seadmetest ega DVD-pleieritest seda ei lugenud. Üritasin plaati mängida ka paaris poes, kuid samuti tulutult. Müüjad ei teadnud asjast midagi, ega olnud ka vaimustatud ideest plaati erinevatel DVD-pleieritel proovida. Juhtmete ühendamine on ju tülikas töö. Oleks tore, kui ligi 10 tuhat krooni maksva DVD-kirjutaja ostmisel saaks sellel kirjutatud plaate proovida ostja DVD-pleieril. Selleks peaks aga müüjal vastavad plaadid olemas olema. Halvimal juhul tuleb lisaks DVD-kirjutajale osta ka DVD-pleier, mis omakirjutatud plaate lugeda suudab. CD-pleieritel on tavaliselt märge, kui nad CD-R ja CD-RW plaate loevad. Katsuge aga analoogset märget DVD-R/RW või DVD+R/RW plaatide kohta leida DVD-pleieritelt.
