Pole ju mingi saladus, et 3-4GHz protsessoreid ja uusi videokaarte üritatakse reklaamida eelkõige arvutimängude testide abil. Minu katsetused Athlon XP 64 3000+ protsessoriga arvutiga näitasid, et enamiku ajast (kui arvutimänge ei mängitud) vähendati protsessori taktsagedus automaatselt 800MHz-ni. Sellega vähenes ka arvuti müratase. Uued videokaardid ja kiired protsessorid suurendavad energiatarvet ja mürataset, hinnast rääkimata.

Tekib küsimus, kas iga arvuti peab olema sobilik (uute) ressursinõudlike arvutimängude mängimiseks. Minu tööarvutis on 733MHz Pentium III protsessor ja Fedora Core 2 (Linux) operatsioonisüsteem ning võimsama arvuti järgi pole mingit vajadust. Sobib nii OpenOffice.org kontoritarkvara, Interneti kui ka multimeediarakenduste jaoks. Arvutimänge ei mängi ma põhimõtteliselt. Loomulikult on see igaühe vaba valik. Kui raha palju ja arvutimängud lõbu pakuvad, siis laske aga käia.

Lastele (lapsevanematele, kes laste eest maksavad) ma arvutimängudeks sobivat kallist arvutit küll osta ei soovita. Nendest tekib kergesti sõltuvus ja Doom 3 taolised paugutamismängud lapse intellekti kindlasti ei arenda. Selle asemel, et arvuti taga istuda, tuleks lapsepõlves rohkem aega veeta koos vanemate ja eakaaslastega, reisidel, matkadel, kontserdi- ja spordisaalides. Teismikueas on arvuti hea suhtlemisvahend (sõnumivahetus, rate.ee, orkut.ee jt), kuid selleks piisab üsna odavast arvutist. Lapsele arvutit ostes tuleks mõelda sellele, et kallis pole alati parem. Odav arvuti ei sobi mängimiseks. Võibolla on see hoopis hea?