Täna avaldatud Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruandest selgub, et alates 2005. aastast on digitaalvaldkond Euroopas tugevasti arenenud: praeguseks kasutab internetti korrapäraselt 56% eurooplastest, neist 80% kiire internetiühenduse kaudu (võrreldes vaid ühe kolmandikuga 2004. aastal) ja seega on Euroopa maailmas juhtpositsioonil interneti lairibaühenduse valdkonnas.

Euroopa on esimene tõeliselt mobiilne maailmajagu - mobiilside abonentide arv ületab siin kodanike arvu (kasutuse määr on 119%). Euroopa võib aga saavutada veelgi enamat. Sirgumas on noorte eurooplaste uus põlvkond, kes tunneb ennast digitaaltehnoloogia valdkonnas koduselt ning kellel saab olema oluline roll majanduskasvu ja innovatsiooni suurendamisel. Selleks, et Euroopa suudaks majanduskriisist jätkusuutlikult taastuda, tuleb ilmtingimata kasutada ära digitaalmajanduse võimalused. Komisjon küsis täna avalikku arvamust selle kohta, milline peaks olema ELi tulevikustrateegia digitaalmajanduse täieliku toimimise kindlustamiseks.

Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding sõnas: "Euroopa digitaalmajandusel on ülisuur tulupotentsiaal kõigis valdkondades, kuid et see eelis muutuks jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks, peavad valitsused asuma juhirolli ning võtma vastu kooskõlastatud poliitikameetmed, et kõrvaldada praegused tõkked uutele teenustele."

"Me peaksime ära kasutama olukorra, kus Euroopa turul annab peagi tooni uus põlvkond eurooplasi. Need noored inimesed on aktiivsed internetikasutajad ja samas ka väga nõudlikud tarbijad. Selliste digitaaltehnoloogiat "sünnipäraselt" valdavate elanike majandusliku potentsiaali kasutamiseks peame me tagama kõigi jaoks hõlpsa juurdepääsu digitaalsele infosisule," nentis ta.

Täna avaldatud aruandes on esitatud tulemused, mida EL on saavutanud uusimat kommunikatsioonitehnoloogiat, uusi võrke ja teenuseid ning loovat meediasisu edendava poliitika rakendamisel president José Manuel Barroso juhitava komisjoni ajal. Aastaks 2008 kasutas internetti korrapäraselt 56% eurooplastest - kolmandiku võrra rohkem võrreldes 2004. aastaga. Pooltel majapidamistel ja üle 80%-l ettevõtjatest on lairibaühendus. Areenile on astumas eurooplaste uus põlvkond, kes tunneb veebikeskkonda ja on valmis kõiki selle uuendusi kasutama. Sellistel digitaaltehnoloogiat noorest east valdavatel elanikel on Euroopa majanduskasvu tagamiseks tohutu potentsiaal.

Kõige intensiivsemad internetikasutajad on vanuses 16-24. Neist 73% kasutavad tipptasemel teenuseid korrapäraselt, et luua ja jagada võrgusisu. See osakaal on kaks korda suurem ELi elanikkonna keskmisest (35%) (vt lisa). Internetti kasutab iga päev 66% kõigist alla 24-aastastest eurooplastest, samas kui ELi keskmine näitaja on 43%. Ka nende internetioskused on paremad kui ülejäänud elanikkonnal, nagu selgus meediapädevust käsitlevast aruandest, mille komisjon samuti täna avaldas.

Kuigi see digitaaltehnoloogiat valdav põlvkond ei soovi maksta võrgusisu, nt videote või muusika vaatamise või allalaadimise eest (neist 33% ehk kaks korda rohkem Euroopa keskmisest ei taha maksta mitte midagi), on sellise põlvkonna hulgas nimetatud teenuste eest maksnuid tegelikkuses kaks korda rohkem kui ülejäänud elanikkonna hulgas (10% noortest kasutajatest, ELi keskmine 5%). Samuti on selle põlvkonna esindajad meelsamini valmis maksma paremate teenuste ja kõrgema kvaliteedi eest.

Vaatamata edusammudele ei ole kolmandik ELi kodanikest internetti kunagi kasutanud. Üksnes 7% tarbijatest on sooritanud ostu muus liikmesriigis asuva veebisaidi kaudu. Euroopa jääb endiselt maha USAst ja Jaapanist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud teadus- ja arendustegevusse investeerimise, kiire lairibaühenduse ning uuenduslike turgude (nt internetireklaam) arendamise poolest.