Digiretseptist ja sellest kuidas mind ravimiteta jäeti

Lugu iseensest lihtne ja banaalne, soovisin osta enda nimeleväljakirjutatud ravimeid, olen insuliini süstiv diabeetik ja seetõttu pean täpselt kinni pidama ravimite võtmise skeemist.

Läksin Sõpruse puiestee Rimis asuvasse apteeki, kus olen korduvalt ise ostnud, ja kus mulle on ostnud ravimeid ka teised pere liikmed, alati on piisanud, kui ütled isikukoodi, ja see ju selle retsepti põhimõte ongi.

Seekord aga kohtusin inimesega, kes ei soovinud mind teenindada: kui ID-kaarti kaasas pole, siis pole mul sinna üldse asja.

Et teenindaja ei soostund isegi vaatama minu isikukoodi all olevaid retsepte, palusin kutsuda kedagi teist, tuli teine teenindaja ja jutt jälle sama, kui mul isikut tõendavat dokumenti pole, siis nemad mulle midagi ei müü.

Selgitasin, et olen suhkruhaige ja vajan oma rohtusid, aga see läks kõik kurtidele kõrvadele, palusin, et nad lööksid mu isikukoodi sisse ja vaataksid järgi, ei midagi, dokumenti pole, pole nende jaoks inimene.

Õnneks ei ole mul hetkel kriitiline häda, ok, minu viga oli, et mul ei ole ID-kaarti kogu aeg paelaga kaela seotud (sest on hoopis ID kaadri lugejas kodus), aga siiani tõesti on asju saanud aetud isikukoodi teades.