Raud: Muusika muutumine digitaalseks ja suurte plaadikompaniide ärakadumine on praegu aktuaalne teema. Tõenäoliselt peab see trend varem või hiljem ka Eestisse jõudma. Kas kuulaja jaoks on üldse vahet, millisel kujul ta plaadi ostab?
Pandre: Plaate ostetakse nagu raamatuid. Sa tead, et nad on sul riiulis kindlasti olemas. Bändid peavad pingutama, et plaadikujundused oleksid korralikud ja lood väga head. Vanasti müüdi plaate ühe-kahe hiti toel. Praegu peab tegema plaadi, kus kõik lood on väga kõvad.
Paas: Näiteks kogumikuäri MP3-maailmas ei tööta.
Lehtmets: Kui rikas peab olema inimene, et ostab selle MP3? Mis on see hind, mis eestlaste jaoks poleks liiga kallis?
Loo: Eestlane on selline, et tahab kõike omada, ta pole nõus maksma kasutamise eest.
Pandre: Muusikarent kõlab ju jaburalt.
Loo: Eestis pole seda liiki teenused populaarseks saanud. U-pop proovis, kuid tulemus oli suhteliselt kehvakene.
Raud: Maailma kõige suurem digitaalse muusika levitaja on iTunes. Soomes on iTunes, Eestis pole. Miks?
Paas: Oleme spekuleerinud, et enne kui Eesti eurot ei kasuta, on iTunesi lootusetu loota.
Loo: Kui me räägime iTunesist, siis minu küsimus on selline: mida ta Eesti muusikale annab? Ta võib seal olla, aga see ei taga, et ta on kõigile kättesaadav. Veebimaailmas pole vahet – kui suudad end otsingumootoritesse piisavalt atraktiivselt üles seada, siis võib ka su kodukootud leht olla palju menukam kui mutrike suures süsteemis.
