Demokraadid “kaevuvad sisse” ka Kongressis

USA Demokraatlik Partei kindlustas eile presidendivalimistega paralleelselt toimunud parlamendivalimistel lisaks Valgele majale oma positsioone ka Kongressi Esindajatekojas ja Senatis.

Telekanali Fox analüütiline keskus ennustab esialgsete tulemuste põhjal, et uues Kongressi Esindajatekojas (parlamendi alamkoda) saab demokraatidel olema 258 ja vabariiklastel 117 kohta. Sel moel suureneb demokraatide häälte arv 25 võrra.

Senatis (ülemkoda) saab nüüd demokraatidel olema vähemalt 56 mandaati 100st — häälte arv suureneb kuue senaatori võrra.

Samas Fox ei välista, et pärast häälte lõplikku lugemist tõuseb nende poolt kontrollitud kohtade arv 58ni. Kuid võimalust, et demokraadid koguvad 60 mandaati, mis võimaldab võimalusel takistada vabariiklaste poolseid seaduseelnõude blokeerimiste peatamist, peetakse vähetõenäoliseks.

Arvestades seda, et Demokraatliku Partei kandidaat Barack Obama võitis eilsed presidendivõimalused, annab positsioonide kindlustamine mõlemas parlamendi kojas demokraatidele harukordse võimaluse kontrollida üheaegselt kahte võimu — nii seadusandlikku kui ka täidesaatvat.

Senati demokraadist liider Harry Reid ütles eile õhtul Washingtonis, et demokraadid saavad neil valimistel „ajaloolise mandaadi“, mis aitab neil viia ellu suured riiklikud muutused.

„Täna õhtul me võitsime ajaloolise mandaadi, mitte partei ja ideoloogia jaoks, vaid see on mandaat muutusteks, lootuseks,“ ütles Reid.