Teenetemärgi saajate nimekiri oli kirev ning saabujaid oli eri Eestimaa paigust. Setumaalt kohale tulnud AS Värska Sanatoorium juhatuse esimees, kohaliku spordielu edendaja ja intellektipuudega noortele mõeldud Maarja küla toetaja Vello Saar tuli presidendi juurde heade soovide ja tervitustega. Kagu-Eesti paistis möödunud aastal silma ka soome-ugri kultuuripealinna tiitliga Obinitsas ning seoses Eston Kohveri juhtumiga mainiti korduvalt, et just Kagu-Eestis, Luhamaa piiripunkti lähistel võeti kinni Eesti kaitsepolitseiameti töötaja.

Mida suur tähelepanu on Eesti äärepiirkonnale toonud, vaata lähemalt videost!

Presidendilt sai teenetemärgi ka Eesti jalgpallikoondise staažikas kapten ja kaitsemängija Raio Piiroja. "Kompromissitu võitlemine. Nagu jalgpallis ikka - eks see on meeskonnaala - , on üksi raske midagi saavutada. Pean tänama oma meeskonnakaaslasi," vastas Piiroja küsimusele, mis võis tema arvates olla märkimisväärseim saavutus, mille eest ka presidendi tunnustus tuli.

Mille eest annaks Piiroja aga presidendile tunnustuse, vaata lähemalt videost!

Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õppejuht Anu Luure, kes on üheks teerajajaks Eesti koolidele teabe jagamises sisserändetaustaga õpilaste õpetamisel, jääb tagasihoidlikuks ja ei pea enda tööd niivõrd eriliseks. "Ma teen oma tavalist igapäevatööd, muu ei olegi eriline. Lihtsalt võib-olla see, et meie koolis lisaks Eesti lastele õpivad ka välisriikidest pärit lapsed," kirjeldas Luure. Tallinna Lilleküla gümnaasiumis on välisriikidest pärit lapsi 40-50, kuid eraldi intensiivset keeleõpet saab 10 last.

Missugune on esimene samm välisriikidest laste õpetamisel ning kuidas keeleõpe organiseeritud on, vaata lähemalt videost!

Luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin soovis eestlastele õnne. "Iga aasta, mis me oleme vabad, on eriline aasta, ja seda tasub tähistada. Soovin, et me tunneksime jätkuvalt uhkust, aga mitte üle- ega alaväärsust oma riigi üle," sõnas Ehin. Vaata lähemalt videost!

"Meie riik on rahvaarvult väike ning Eestis ja Eestile on igaühe panus eriti oluline ja ka eriliselt nähtav, tõdes president Ilves Tallinnas, Vene teatris toimunud teenetemärkide pidulikul üleandmisel.

Ta meenutas, kuidas üks tänavustest teenetemärgi saajatest on arhitekti lennukusega kirjeldanud, et kui teenetemärk oleks maja, siis kindlasti igalt poolt ja ümberringi klaasist; väga läbipaistev, natuke ülevalgustatud ja selle maja keldrisse läheb üks trepp, mis viib sooja pehmesse tuppa.

"See on minule siiski pigem kirjeldus teenetemärgi saajatest. Nii saaks ju kirjeldada teid, keda Eesti tänab ja tunnustab iseseisvuspäeva eel," ütles riigipea. "Teie olete nähtaval ja seisate valguses oma kutsetöös või kogukonna edendajatena. Nii on ka Eesti sõprade ja toetajatega kaugemal, kelle tegevus on muutnud Eestit nähtavamaks, kuuldavamaks ja turvalisemaks."

"Teie hingega tehtud töödest ja tegemistest oma valdkonna, kodupaiga ja terve Eesti jaoks saabki kokku see, mis meid edasi viib. Mis Eestit edasi viib. Teie teete meie maa ja meid kõiki palju suuremaks. Tugevamaks. Paremaks," sõnas president Ilves.

„Üks teie seast on lühikesse kujundisse kokku võtnud hoolivuse ja märkamise, mis teid kõiki ühendab: see on soov ja oskus ka sipelgale teed anda,“ rõhutas riigipea.

Ta tänas teenetemärgi saajate perekondi ja sõpru, nende kindla toetuse eest, sest: "Lähedaste mõistmine on see tugi, mis aitab teil anda rohkem, kui seda nõuab igapäevane ametijuhend või tavapärane tegevus."