Delfi: Vasakpoolsete mured

Reformierakonna võitu võib pidada parempoolse maailmavaate võiduks, mille tegelikke vilju saab valija kogeda siis, kui oravad ei lähe koostööle mitte ninasarvikutega, vaid otsivad liitlasi programmiliste seisukohtade poolest lähedasemate erakondade seast. Vasakpoolsete krahhi näitab aga kahe erakonna juhi lahkumine kohe valimiste järel.

Villu Reiljani valimisõhtul õhku visatud vihje, et Rahvaliidul on aeg endale uut juhti otsima hakata, formeerus eile erakonnajuhi kohast loobumise ametlikuks teateks. Kuigi Reiljani võimalikust lahkumisest on juttu tehtud ennegi, on arutelud kippunud lõppema sellega, et võrreldavat liidrit pole võtta. Ka Reiljani isiklik valimistulemus osutus võrdlemisi kahvatuks, see näitab selgesti, et skandaalid on Rahvaliidult ära tõmmanud ka hulga kunagist kindlat valijaskonda, kes ennast ajakirjanduses ilmunust üldjuhul suurt mõjutada ei lase.

Delfile on vihjatud, et üks võimalikke, tõenäolisi kandidaate erakonna juhi kohale on viimane põllumajandusminister, kokaraamatute kirjastaja ja kotlettide küpsetaja, oma jopedele jopede jagaja Ester Tuiksoo. Maadam Tuiksoo ambitsioonikusest räägib kõnekalt tema vabariigi aastapäeva eelne vastuvõtt Estonias, mis pidi konkureerima Ilvese vastuvõtuga Tartus ja asjaosaliste salgamisest hoolimata seda tegigi.

Lahkumisest teatas eile ka Vasakpartei juht, kellele Reformi võit mõjus nõnda rängasti, et kogu eksistents hakkas tunduma mõttetu. Hüsteeriaks pole tegelikult mingit põhjust. Kui vasakparteilased lootsid tõesti ennast riigikogust leida, siis on küll täiesti arusaamatu, millel need lootused põhinesid.

Sotside saatuse otsustab suuresti see, kas nad kaasatakse koalitsiooni või mitte. Kuigi sotsid ise ihkaksid kirglikult võimule lähemale pääseda, pole sugugi kindel, et algavad kõnelused neid oravate valitsusse viivad. Võimule pääsedes tuleks neil pealegi oma nõudmisi kõvasti mahendada ja see tähendaks jälle järeleandmisi identiteeti moodustavates põhiküsimustes.