Eks võitnud ja Putini partei äsjastel valimistel suurelt ning eks kuulutanud ju välisvaatlejad valimistulemused ebaausaks. Ent sellest hoolimata ei hakka keegi Venemaal neid tulemusi vaidlustama ning elu selles suures totalitaarses riigis kulgeb ikka edasi omade seaduste järgi, nagu see on tegelikult olnud juba aastasadu.

Missuguseks täpsemalt kujuneb Medvedjevi käekiri, selle üle on siiski veel varaspekuleerida. Kuigi mees ise peab ennast läänemeelseks liberaaliks, on ju avalikult teada, et tegemist on Putini vana sõbraga, kuigi mitte otseselt KGB aparaati kuulunud inimesega. Aga eks ütle ju vanasõnagi: ütle mulle, kes on su sõber, ja ma ütlen sulle, kes oled sa ise.

Putin ei ole teinud saladust sellest, et hoolimata sellest, kes tema järglaseks saab, jääb ta Venemaa poliitilisi protsesse oluliselt mõjutama niikuinii, vähemasti esialgu siis eeldatavasti peaministrina. Kes, muide, hakkab automaatselt täitma presidendi kohuseid siis, kui president neid millegipärast täita ei saa.

Eestil ei tasu arvatavasti Medvedevi peale ülearu suuri lootusi panna. Aga kindlasti ei maksa ka lootusetult käega lüüa ja kõikvõimalikke dialooge juba ette kaotatuks pidada. Vene karu naabrus on tõsiasi, mida me muuta ei saa, niisiis tuleb sellega toime saada nii hästi kui võimalik.