Delfi: Tuumasõjaoht õhus

Neli aastat kestnud kuuepoolsed läbirääkimised Põhja-Korea tuumaarsenali piiramise üle on lõplikult ja fataalselt ummikusse jõudnud: teisipäeval teatas maailma kõige suletum riik, et kavatseb korraldada aatomipommikatsetuse.

Sisulised läbirääkimised Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, Jaapani ja Hiina vahel katkesid õigupoolest juba aasta eest ning seetõttu kehtestas USA Põhja-Korea suhtes majandussanktsioonid. Paraku ei ole ei USA-poolne hirmutamine ega rahvusvaheline surve suutnud mõjutada riiki, kus ikka võimul Kim Jong Il, keda Põhja-Korea 22 miljonit elanikku peab geeniuseks — ligi kuuskümmend aastat katkematut ajupesu on teinud oma töö.

Et Põhja-Koreal on tuumarelv olemas, on teada juba mõnda aega. 2002. aastal teatas Põhja-Korea, et loobub rahvusvahelisest tuumapiirangu lepingust. Olukord teravnes selle aasta suvel, kui Ameerika aktiveeris esimest korda oma miljardeid dollareid maksma läinud raketitõrjekilbi. Küll otseselt teatamata, kas ta kavatseb seda Põhja-Korea vastu kasutada.

Kindlasti ei jää aga nüüd USA otsustav reaktsioon tulemata. Ei ole kuidagi usutav, et USA Põhja-Korea ähvardava sammu peale majanduspiirangutele joone alla tõmbaks ja Põhja-Korea jõudedemonstratsiooni, käed rüpes, pealt vaataks.

Reaktsiooni on oodata ka Jaapanilt, kus äsja peaministriks kinnitatud Shinzo Abe tekitas esimese sammuna valitsusse Põhja-Korea portfelli, samuti Venemaalt ja Hiinalt. Teiselt poolt, kui USA-l on käed Kaug-Idas seotud, siis võivad venelased endale siinpool eeldatavati vabamat käitumist lubada. Arvestada tuleb sedagi, et Põhja-Korea katsetused saavad teoks Moskva ja Pekingi heakskiidul.

Eestit, USA truu liitlast Afganistanis ja Iraagis, ei pruugi toimuv esiti otseselt puudutada. Ent partnerlus USA-ga, sõda terrorismiga ning Aasias toimunud looduskatastroofid on eestlastele õpetanud, et maailm on väiksem, kui igapäevaelus paistab. Tuumasõjaoht puutub igaühesse, ka meisse.