DELFI SOOMES: VIDEO: „Soomlased keelitavad mind rahulikumalt võtma — kardavad, et minu pärast pannakse neile koormust juurde“

Enne Soome tööle minekut töötas Tartu kandist pärit Imbi Veide Eestis hooldajana („või sanitarina, need nimed on Eestis pidevalt muutunud“), lõpuks hooldusõena. Mille poolest siis erineb tervishoid, eriti vanuritehoid Eestis ja Soomes kõige enam?

„Eestis jääb kõik raha taha kinni. Eestis vanur… kes ise midagi ei jaksa, see jääb sängi ja see jääbki sängi. Ja siis on see nagu konveierliin: kui kell saab viis, siis lähed ja tõmbad sa teki pealt ja vahetad pampersi.“

„Ma ei saanud mõelda, et see on inimene, kellega ma tegelen. Patsiente oli nii palju, et ma ei oleks muidu jaksanud oma tööd teha. Ma pidin nagu kombain olema.“

Eestis rassimisega harjunud inimesele võib töörütm Soomes isegi liiga rahulik tunduda.

„Mulle on juba mitu korda öeldud, et sa ei ole Eestis tööl, sa oled Soomes! Et võta nüüd hoog maha, istu ka, võta kohvitass. Et me ei taha, et sa läbi põled,“ räägib Veide ning lisab pisut vandeseltslaslikuks muutunud häälega oma teooria soomlaste hoolitsevuse kohta:

„Nad ise ei jaksa nii palju ja kardavad, et kui keegi ees liialt palju teeb, siis järsku antakse koormust juurde!“

“Vanemad pole siin lastele ristiks kaelas“

Suhtumine vanurite vanade- või hooldekodudes elamisse on Soome lahe põhjakaldal Imbi Veide väitel teistsugune kui tema endisel kodumaal.

„Eestis on nii, et kui vanur pannakse hooldekodusse või vanadekodusse, siis vaadatakse selle inimese, lapse või lähedase, peale viltu — näed, ei jaksa ise hoolitseda. Aga siin see ongi nii mõeldud, et vanur saaks elada omasuguste seas, tunda ennast samaväärsena, mitte olla ristiks kaelas. Meil paljud vanurid ütlevadki oma lastele, et mis sa käid siin nii tihti, sa ei pea kogu aeg käima, mul on siin nii hea olla.“

„Soomes on pere teistsugune — kui lapsed saavad täiskasvanuks, algab oma elu. Siin pole nii, et lapsed on seotud vanematega, nii et vanem on a ja o. Ei, oma pere on a ja o!“ lisab Veide.

Siiski on ka Soomes viimastel aastatel räägitud vanurite hoolduse probleemidest ja paljastatud ajakirjanduses üsna karme näiteid vanurite ebainimlikust kohtlemisest…

„Minu arvates see sõltub juhtkonnast, nii Eestis kui Soomes. Ma käisin ka Eestis kooli ajal paljudes kohtades. Osa neist oli tõesti tiptop, osades oli aga pissihaisu terve maja täis. Nii on ka Soomes, aga meil siin tõesti vähimaidki probleeme ei ole,“ kinnitab Veide.

Mida sa oma aastase kogemuse põhjal teistele tulijatele soovitad, millega Soome tulles peab arvestama?

„Esimene asi, millega arvestada, on keel, keel ja veel kord keel. Ka mina ei osanud soome keelt korralikult, ma omal käel õppisin. Nüüd ma muidugi käin kursustel, kuid soome keel on tõesti raske. Õpetajagi ütleb koolis, et neil on kaks keelt — üht räägitakse, teist kirjutatakse.“

„Aga eelkõige tuleb olla ise inimene, ise suhelda ja kui midagi ei oska, siis abi küsida. Ei tasu jääda oma kesta sisse, kõik on väga abivalmis ja õpetavad, kui vaja. Ja Eesti tööjõudu hinnatakse meditsiinis väga.“

Aga miks? Kas võime tõttu keel suhteliselt kiiresti ära õppida, professionaalsete oskuste pärast või miks?

„Mulle tundub, et see on eestlase visadus ja jonn. Ta jaksab nii palju.“

“Olen nagu soomlane, ainult keelt ei oska nii hästi“

Palk on end Espoosse sisse seadnud hooldusõel arusaadavalt tunduvalt suurem kui Eestis. Makstud saab nii Eestisse jäänud elamise eluasemelaen kui ka pisike üürimaja Soomes. Kõik Eesti tuttavad ei vaata sellele heaga.

„Mul on palju kadedaid tekkinud, kes ütlevad, et nii, sina üürid seal maja ja mina ei suuda isegi korterit maksta. Aga nii see on ja järjest hullemaks läheb. Toidud poes on aga näiteks sama hinnaga — ei ole enam mõtet Eestist midagi tuua.“

Kas koduigatsus peale ei tule?

„Ei! Alati, kui ma 3-4 kuu tagant sinna Eestisse lähen, siis ma juba mõtlen, et mis seal jälle ees ootab, mis seal jälle toimub…?! Ja kui ma tulen tagasi Soome, siis ma astun laevast maha ja tunnen, et nii, nüüd ma sain jälle koju!“

„Juhtkond on aeg-ajalt küsinud, et kuidas sa nüüd tunned ennast, kas sa oled juba soome kultuuriga harjunud ja kas sa oled juba sisse elanud. Siis ma ikka naeran neile, et jah, ma olen nagu soomlane, ainult soome keelt ei oska nii hästi.“

Mida sa siiski ei tahaks Soome elukorraldusest ära õppida?

„No seda ma ei mõista, et nad on nii palju haigeid. Juba nohu on nii suur haigus, et nad kohe puuduvad  — saadetakse siis öösel või suisa sama päeva hommikul sõnum. Ma olen juhatajale ütelnud ka, et ma ei saa aru, kuidas nad teil nii haiged on. Ise desinfitseerite ette ja taha käsi, aga teil on aina üks häda teise otsas.

„Teine asi on toiduga priiskamine. Õhtul lõigatakse kurgi- või tomativiil lahti, kui see jääb üle, visatakse see hommikul prügikasti: „oi, seda ei saa .“ Ma olen küsinud nendelt, et kas te kodus ka viskati nii ära. Vastatakse, et ei, kodus ma ei viska, aga siin tuleb visata. Ma ei saa aru, mismoodi siin teine koht on. Ühesõnaga, see suur priiskamine.“