Delfi: Pingviinid ja lihtsad inimesed

President Toomas Hendrik Ilves on asunud traditsioonide muutmise teele, ja koguni radikaalsel moel. Vähe sellest, et pingviinide paraad Tallinnast Tartu kolitakse ja peente pipstükkide asemel rahvalikku toitu pakutakse. Nüüd on plaanis ka kätlemisrivi taguripidi jooksma panna: kõigepealt „lihtsad inimesed”, suured ninad aga tulevad alles järjekorra lõpus.

Kuuldavasti pole maakonnad, mille esindajailt rahvaliku toidu kohta ettepanekuid oodati, mulgi pudrust ja süldist vastuvõtul teab kui suures vaimustuses. Kuidas sa seda putru ikka pakud või sülti tiku otsa ajad. Pudrust ja süldist usutavasti loobutakse, aga Tartusse ja telki tuleb ikka harjumuspärase Estonia asemel minna, sellest pole pääsu.

Estonia vabaksjäämist kasutas kohe ära Eesti peakokk Ester Tuiksoo, tasuta jopede ja omanimeliste tasside jagaja, kotlettide küpsetaja ja kokaraamatute kirjastaja, kellel avanes ootamatult võimalus korralda tõeline „rahva” pidu pingviinide omale vastukaaluks. Nõnda on Ilvese algatus pingviinid Tartusse komandeerida andnud võimaluse rahvaliitlikule ministeeriumile hea hunnik riigi raha alternatiivse party peale laiaks lüüa.

Küsitav on aga, kas need „lihtsad inimesed”, kes eliidipidu televiisorist vaatavad, tahavad kätlemistseremoonial tundmatuid nägusid vahtida. Pingviinide paraadi on ju ikka vaadatud nendesamade tuntud nägude pärast, kelle suhtes moepolitsei saab pärast etteastet täit rangust üles näidata. Mis neid kogenematuid, algajaid pingviine ikka kottida, see pole ju üldse lõbus.

Küsitavam kõigest on aga esiti veel õnneks algusjärgus olev idee kogu kätlemistseremooniat üldse mitte näidata. Delfi kiidab küll heaks mõtte väärtustada „julgust, tublidust ja kodanikutunnet”, aga kui see tähendab seda, et me peame vaatama täiesti tundmatuid nägusid presidendiga kätt surumas — „tuntud inimesed” ei pruugi eetriaja sisse ära mahtuda — ja jääme ilma lõbust prominentide ülikondi ja kleite arvustada, siis tekib küll küsimus, kes üritusest tegelikult profiiti lõikab ja kas see nn lihtne inimene ikka on see võidumees.

Ja viimaks: mõnele kiuslikumale võib tunduda, et see nn lihtsate inimeste esiplaanile nihutamine on ainult Ilvese väidetava arrogantsuse üks vorm. Kes püüab ennast „lihtsate inimeste” suure sõbrana näidata, seda võidakse kergesti massidega flirtimises ning halvasti varjatud üleolekutundes süüdistama hakata.