Delfi: Mõistus hakkab koju tulema

Kui tarbimispeo tipphetkedel minetas tervet mõistust enese võõrandamatuks omaduseks pidav eestlane oskuse poes hindu vaadata, siis nüüd on see oskus tasapisi taastumas. Ja tore on, sest see ei jookse mitte ühelgi ajal külgi mööda maha.

Uuring näitab, et rohkem kui pool meist vaatab poes toidukaupu korvi ladudes nende hinda ning valib soodsamaid tooteid. Millegipärast käib selle nendingu juurde tihtipeale hinnang, et sel viisil valides kokku pandud toidukorv koosneb kehvema kvaliteediga toiduainetest. See võib paljudel juhtudel nii olla, kuid ei pruugi.

Majanduslanguse tingimustes on hea hinnatasemetega kursis olla. Igapäevaseid sisseoste ei pea tingimata tegema kõige kallimates kaubakettides. Piimapaki headus ei sõltu üleülde ostukohast ja pakendist, sama kehtib tegelikult kõigi nn baastoiduainete kohta. Hinnavahe oleneb poeketist ning vahe võib olla mitukümmend protsenti.

Imeks panna võiks tegelikult pigem seda, et peaaegu pooled ostlejatest ikka veel hindu ei vaata. See võiks seletada ka kaupmeeste kasumiahnust — kui ikka tarbija arutu hinna peale ust enda taga kinni ei löö, siis võib ju tema käest sisse kasseerida kogu raha, mida ta on valmis loovutama.

Sellise suhtumise puhul pole imestada, et Eesti hinnad annavad kohati silmad ette varem hirmkalliks peetud vanale Euroopale. Mis aga ikka veel erineb, on palgatase. Majanduslangus võiks peale tarbijale raha lugemise õpetamise maa peale tuua ka kaupmehed. Hinnakorrektiivid saavad sündida alles siis, kui tarbija kauplejale punast tuld näitab ja kasumi viledaks kulutab.