Delfi: Mille nimel?

Iraagi sõda on nõudnud rohkem kui kolme tuhande ameeriklase elu. Iraaklasi on hukkunud rohkem kui pool miljonit. Iraagi sõjas on elu jätnud kaks noort eestlast: Andres Nuiamäe ja Arre Illenzeer. Eesti sõdib Iraagis edasi. Mille nimel?

President George W. Bush pidas Iraagi invasiooni alguse neljanda aastapäeva puhul ameeriklastele kõne, milles kõneles vajadusest olla kannatlik. Ta lubas, et tema uus, ei tea mitmes Iraagi rahustamise plaan hakkab ükskord ikka tulemusi andma. Bush väitis, et kui koalitsiooniväed Iraagist lahkuvad, kordub 11. september.

Hirm on Bushi hea abimees olnud ennegi, ent nüüd ei usu Iraagi sõja võitu isegi mitte enam ameeriklased. 72-protsendisest toetusest on praeguseks saanud 32 protsenti sõja jätkamise toetajaid.

Põhjendused, millele tuginedes USA kord Iraagi sõda alustas, on osutunud valeks: mingeid massihävitusrelvi pole leitud ning nende olemasolu ei usu enam ammugi keegi. Saddam Hussein on võimult kukutatud ja häbiväärse kohtupidamise tulemusena kättemaksuhimulise iraaklaste käe läbi üles poodud. Iraagi seosed 11. septembri terrorirünnakutega ei ole tõendamist leidnud.

Sõnades inimõiguste eest võitlejana esinev USA on oma mainet määrinud nii iraaklaste piinamisega Abu Ghraibis, vangide tähtaajatu hoidmise ja ahistamisega Guantanamos ning ka salavanglates, mida avalikkus nimepidi ei tunne.

Eesti väed jätkavad Iraagis ning mingit avalikku debatti eestlaste võimaliku Iraagist lahkumise üle ei toimu. Eesti poliitikutele on meeldinud rõhutada, et osalemine Iraagi sõjas on NATO vihmavarju hind, kuigi on põhjust kahelda, kas nad ise räägitut usuvad.

Iraagi sõjas osalemisest on juba loobunud 17 riiki. Ka Eesti oleks ammu aegu Bushi läbikukkunud poliitika toetamisest loobuda.