Delfi: Maksumaksja kulul — nõrkemiseni

Uudiseid jälgival inimesel võib mulje jääda, et poliitikud on päikesepiste saanud. Eriti muidugi need, kes istuvad riigikogus. Kui riigikogu valimised toimuksid praegu, siis läheks valima ilmselt erakordselt väike protsent elanikkonnast: pettumus poliitikute ahnuses on valus.

Nagu kuluhüvitiste trallist veel vähe oleks, nüüd on päevavalgele tulnud, et riigikogu soovis taastada ka eripensione. Sel puhul viidati “euroopalikele tavadele” nagu ka kuluhüvitiste süsteemi muutmise puhul.

Riigikogulastel paistab justkui hirm olevat, et pärast parlamendis istumist muutuvad nad ühiskonnale täiesti kasutuks, et mitte keegi neid enam tööle ei võta. Sestap kasutatakse kõiki võimalusi, et ennast majanduslanguse, riigikogus istutud aastate jooksul õpitud professionaalsete oskuste kadumise ja jumal teab veel mille eest kindlustada. Ning võtta parlamendis istutud aja eest hüvede maksimum ja enamgi veel. Maksumaksja raha eest muidugi.

Allkirjade kogumine riigikogulaste palgalisa vastu ei kõiguta toompealasi karvavõrdki. Maksumaksjate liidu avaldus ei maksa rahvaesindajate silmis midagi, ammugi siis korruptsiooni vastu võitlevad ühenduse oma. Selles küsimuses valitseb parlamendierakondade vahel harvanähtav üksmeel, mida poleks ülearu nimetada ringkaitseks. Kommentaare selle teema kohta antakse vastumeelselt ning ilmselt loodetakse, et ajakirjandus karjub endal hääle kähedaks ja jääb siis viimaks vait.

Praeguse riigikogu tegevus oma hüvede kindlustamisel on seda vastuvõetamatum, et töötulemusi on neil ette näidata kasinalt. Pärast valimisi kokku tulnud parlament paistis silma eelkõige ülilühikeste istungitega ning pronkskriisi poleks selle seltskonna jaoks nagu olnudki. Praegu valmistustakse aktiivselt puhkuseks. Ei tea, missuguste soovidega nad küll puhkuselt tagasi tulevad?