"Ei mingit pulga ette panekut. Te ei hakka ju pulka panema, kui teie ees kedagi ei ole. Igaüks lõpetab oma ostu ise ära, paigaldades pulga oma kauba taha, kui ta on lõpetanud kogu kauba asetamise lindile. Ei ole ju keeruline. Vahel keegi üritab panna pulka oma kauba ette juba siis, kui ma pole veel lõpetanud korvist või kärust kogu kauba astemist lindile. Lisaks võtan ma pärast seda veel kassa juurest midagi - ei ole vaja arvata tagaseisjal, millal ma oma ostu lukku panen. Las ma teen ikka seda ise," seletab pulga taha panemise pooldaja.

"Panen alati kauba lõppu. Kui eelmine ei ole suvatsenud oma kauba taha panna, panen ka sinna," ütleb teine.

"Ikka taha. Ei soovi küll, et kassapidaja järgmise kliendi kauba minu arvele lisab," teatab kolmas.

"Viisakas on teha asi nii, et järgmisel on mugav. Kehtib ka näiteks WC-poti kaane allalaskmise kohta. Nii et viisakas on asetada pulk oma asjade taha - järgmisele ka selge signaal, et ta võib hakata toimetama. Aga ei maksa minna pöördesse, kui keegi nii ei tee. Rohkem rahulikkust pisiasjades hoiab närvid korras," teab neljas rääkida.

"Pulga panen ikka sinna, kust maalt mina enam ei maksa!" nõustub viies.

Kuid kõlas ka mõni üksik vastuhääl:

"Loogiline on ikka nii, et kui on üks inimene, siis pole mingit pulka. Kui tuleb järgmine, siis loomulikult eraldab ta oma kauba esimese omadest jne. Kui ma paneks pulga ka oma kauba järele, võib see osutuda ülearuseks ja müüja peab üleliigse liigutuse tegema," seletab oponent.

"Minu meelest ei käi pulk ette ega taha vaid kahe ostja kaupade vahele," ei mõista üks lugeja poleemikat.