"Kirikukalendris tähistab volbripäev katoliku kaitsepühaku Walpurga pühakuks kuulutamist. Püha Walpurga oli 8. sajandil Saksamaal elanud nunn.

Volbriöö on aga paljude rahvaste folklooris just seotud nõidade ja nõidusega, mil toimuvad nõiasabatid. Kristlased hakkasid nõiasabatiteks pidama aga tegelikult vanu rahvapühasid, praegusel juhul siis kevade tulekut. Keskajal peeti deemonlikuks seda, et nn targad ja tütarlapsed metsadesse ja mägedesse seda tähistama kogunesid. Sabatikultuse tippaeg oli aga renessanssiajastul.

Sabateid kirjeldab üldjuhul tants ja mürgel, alastus ja lõkked ning pidu, mis kestab hommikuni.

1. mai oli 20.sajandil tuntud eelkõige töörahva pühana. Nüüd viimaks on ka Eestis saanud volbriöö tähistamine taas elu sisse. Veel Saksamaal tähistatakse volbripäeva kui nõidade püha. Enamjaolt on volbripäev praegu siiski karnevalide ja lõbustuste päev.

Kuid senini öeldakse, et see on kõikide nõidade ja tarkade päev. Mis omakorda annab ülevaate, et tänapäevases kõnepruugis, kedagi nõiaks nimetades võib see pigem kompliment olla. Ilmselt oleks nõia asemel näiteks otstarbekam halvustamiseks õelda "krõhva".

Inga Raitar on nõidade kohta kirjutanud defineerides nõida järgmiselt: "Tark, vägev, oma jõust teadlik ja seda kasutada oskav, kuid ometi mitte ühiskonna maskuliinsetele hierarhiatele alluv naine. Naiselik looduse ürgne vägi elas üle nii inkvisitsiooni koledused, kus endas kogu seksuaalsust alla suruvad kirikuisad igas naises Kiusaja kehastust nägid, kui ka kommunistliku totalitarismi, kus keegi ametlikult ei uskunud."

Kultuuri valdkonnas peetakse nõidasid isegi pühade preestrite, filosoofide, kuningate ja teadlaste esivanemateks.

Peaks olema piisav põhjus oma kalleid ja teadjaid esiemasid mäletada. Nii siis kallid nõiakesed, tuleb ennast korralikult üles lüüa, luuale hääl sisse ajada ja peole põrutada. Või kuidas tähistad sina iidset nõidadele pühendatud ööd?"