Üks lugejatest kirjutab: "Väga hirmuäratav ja suure heliga lennuk [oli] maandumisteekonnal üle Kristiine kell 21.36. Lapsed ärkasid ja olid endast väljas."

Sama kommenteerib ka teine Kristiines elav Delfi lugeja: "Tõesti oli väga väga kõva lärm. Meil siit sõidavad kogu aeg lennukid üle ja on müra, aga sellist pole varem olnud."

Lennuameti üldosakonna juhataja Marelle Pihlak kommenteerib, et tõenäoliselt oli tegemist eile kell 21.40 Tallinna lennujaama maandunud Lot Polish Airlines õhtuse Oslo-Tallinn lennuga.

"Tallinna lennuväljalt stardivad ja lennuväljale maanduvad üksnes need õhusõidukid, millele on väljastatud mürasertifikaat, mis kinnitab õhusõiduki vastavust Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud keskkonnakõlblikkuse standarditele ja nõuetele," kommenteerib Pihlak.

Ta lisab, et õhusõidukite mürataset mõjutavad valitsevad ilmastikutingimused (õhutemperatuur, õhurõhk, tuule suund ja kiirus) ning et müra on suurem ebasoodsate ilmastikutingimuste kokkulangemisel.

Õhusõidukid peavad sooritama maandumisi ja starte vastutuult, mis tagab nende õhuspüsimise aerodünaamiliste omaduste tõttu. Sellest on tingitud ka see, et Tallinna lennuväljale ühelt poolt maandutakse ning teisele poole väljutakse. Kui tuule tugevus lubab, võidakse kasutada mõlemat suunda.

Õhusõidukid peavad maandudes järgima lõpplähenemise protseduuri, millel on kindlaksmääratud trajektoor. See trajektoor, mida mööda õhusõidukid peavad lennurajale lähenema, on lennuraja telgjoone mõtteline pikendus kuni 6,4NM (umbes 12km) kaugusele lennuraja otsast, üldjuhul joondutakse sellele trajektoorile umbes 10NM kaugusel lennuraja otsast.

Lõpplähenemise protseduuri puhul on lubatud kõrvalekalle ideaaltrajektoorist üsna väike ning õhusõidukite maandumiseks mõeldud trajektoori muuta ei saa. Seda kõike eelkõige arvestades lennuohutust.