Delfi: Lõbustusäri tume pool

 (17)

Kui alguses lubas Tivoli Tuuri juht Lauri Viikna Rakvere karussellipõlengus kannatada saanutele hüvitust, siis nüüd on järjest segasemaks muutunud, kust see ikkagi peaks tulema ja kas üldse. Päevavalgele on tulnud teisigi asjaolusid, mis niigi raskes olukorras ärimehe pea kohale tumedaid pilvi koondavad.

Viikna salapärane Rootsi äripartner, lõbustusseadmete omanik, nagu selgub, ei ole Eestis juhtunud õnnetuses kannatanutest just ülearu huvitatud ning Eesti ajakirjandusega suhelda ei taha kohe üldse. Ka ei soovi Viikna mitte mingil juhul avaldada kindlustusfirma nime. Põhjendus, et seda võidaks kurjasti kasutada, ei mõju usutavalt — pigem tekitab see küsimus, kas on midagi varjata, ja kui, siis mida.

Tõsiasi, et Tivoli tuuri karussellide ohutust ei kontrollinud Eestis mitte keegi, peaks vägagi mõtlikuks tegema siinseid ametnikke, aga ka ärimehi, kelle tegevus võib mingil viisil ohtu seada inimeste elu. Ei saa ju rääkida lõbustusärimeeste koostööst politsei ja päästjatega, kui kontrollimehhanisme pole olemaski ning ükski seadus ei sätesta, kelle ülesannete hulka kontrolli teostamine kuulub. Põhimõte „ise teen, ise vastutan” on juba omad kurvad tagajärjed andnud.

Ajakirjanduses on taas sõna saanud inimesed, kelle elu on üks süütu tivoliskäik valusal kombel muutnud. Kuus aastat tagasi tivolis viga saanud tüdrukut vaevavad siiamaani peavalud ning mälulüngad, mingit hüvitust ei ole perekond aga saanud. Viikna suhtlemine tolle perekonnaga räägib kõigest muust kui hoolimisest ja vastutustundlikkusest.

On põhjust arvata, et lähiajal hakkab ajakirjandust lähemalt huvitama ka Tivoli Tuuri aruannetes kajastuv ootamatult väike käive. Jääb loota, et küünilisusele inimeste kannatuste suhtes ja oskamatule meediasuhtlusele ei lisandu ebaküllaldane aruandlus.