Delfi: Kohtusüsteemi kättemaks

Kui kolme aasta eest vapustas avalikkust meditsiiniõe eksitusest põhjustatud noore naise surm sünnituse järel, siis nüüd sülitab üleüldisele õiglustundele näkku kohtu otsus, mille kohaselt tuleb oma tütre kaotanud ning oma lapse lastele ema eest oleval naisel haiglale maksta 25 000 krooni.

Narva haigla on tunnistanud, et õde süstis 24-aastasele Viktoriale vale ravimit, mis põhjustas naise surma. Surma põhjustanud õde pälvis kaheaastase tingimise vanglakaristuse. Viru maakohus otsustas aga jätta rahuldamata hukkunu ema miljonikroonise nõude haigla vastu, kompenseerimaks temale ja kahele orvuks jäänud lapsele moraalset kahju.

Kohus märkis, et lähedase inimese surm ei anna põhjust nõuda mittemateriaalse kahju rahalist hüvitamist — võlaõigusseaduse kohaselt on see võimalik ainult erakordsete asjaolude korral. — Ent missugused siis veel on erakordsed asjaolud kui mitte selle juhtumi omad? Missugust erakordsust tuleb eeldada, et naine, kes on jäänud üksi kasvatama oma lapse lapsi, saaks kompensatsiooni? Delfi hinnangul pole „erakordsemat” lugu võimalik isegi mitte välja mõelda, ammugi siis, et see võiks tegelikult aset leida.

Haigla õigusabi kulutuste määramine Zeleninale paistab kohtusüsteemi kättemaksuna selle eest, et naine üldse julges kohtuuksi kulutada ning enese ja laste kannatuste eest hüvitust küsida. On täiesti arusaamatu, miks peaks tema need kulud kandma, ammugi veel üksi, ilma haigla osaluseta. Kolmeaastase poisi ja kuueaastase tüdruku hooldajaks jäänud Niina Zelenina sissetuleku moodustavad vaid pension ja lapsetoetused.

Zelenina on mõistnud, et seaduste tundmine ei ole tema tugevam külg, ning edasikaebamisest loobunud: muidu tuleb viimati tütre mõrvaritele veelgi rohkem raha maksta. Haigla-poolne rahanõudmine kaastundeavalduste saatel on küüniline, kohtu otsus jääb aga oma karjuva ebaõiglusega Eesti kohtusüsteemi häbimärgiks.