Delfi: Ilves võinuks Rüütlit autasustada

Enamasti on presidendi aumärkide ümber puhkenud skandaalid olnud seotud sellega, et kogemata kombel on nimekirja sattunud punaminevikuga tegelasi, kes on pärast Eesti iseseisvumist lugupidamist väärivat karjääri teinud. President Ilves aga sattus autasusid jagades teise äärmusse: jättis tunnustusest ilma oma eelkäija, tippkommunistist ekspresident Arnold Rüütli.

Rüütli ilmajäämine torkas veel rohkem silma seetõttu, et auraha pälvinute hulgas oli tema abikaasa Ingrid Rüütel, keda peeti tunnustuse vääriliseks muu hulgas ka presidendi abikaasa institutsiooni edendamise eest. Ilvese kantselei kinnitused, et Rüütel pälvib ju ometi kõrgeima võimaliku autasu, ei veena — Riigivapi ketiklassi teenetemärgi saab ta automaatselt oma presidentuuri tõttu. Ilvese “listist” jäi ta aga välja sihilikult.

Muidugi võib Rüütli tegelike teenete ja ajaloolise rolli üle vaielda ning küllap jäädakse selle üle polemiseerima veel aastakümnete jooksul. Ent Rüütli sünniaastaga mehe roll tipp-poliitikas ei saagi olla probleemitu ja ühene. Tõsiasjaks jääb, et nimelt Rüütli presidentuuri ajal astus Eesti nii NATO-sse kui ka Euroopa Liitu. Kui sellega seotud töö eest said autasu täiesti tundmatud riigiametnikud, siis tulnuks autasu anda ka Rüütlile.

Rüütli ilmajätmisega autasust näitas president Ilves ennast ühelt poolt arana — äkki hakkavad kommunisti pärast hurjutama — ja teiselt poolt kitsarinnalisena. See torkab silma seda enam, et kõrgeid aumärke pälvisid Ilvese kamraadid EÜS-st, kelle nimed on seotud halvamaiguliste skandaalidega minevikus, vähemalt ühel aga on kaelas päris ebameeldivad küsitavused praegu. See varjutab oluliselt tõsiasja, et suures plaanis oli nimekiri veenvalt ja hästi koostatud.