Muidugi võib edasiminekuks pidada seda, et Ilves üldse kutse sai. Eelmisel aastal mäletatavasti Eesti riigijuhtidest kedagi ei palutudki, sellal kui Ungari ja Soome president olid oodatud. Uudisvoos loob Ilvese Hantõ-Mansiiskisse sõidule tausta aga teade, et Venemaa kavatseb seal taas Euroopa Liidule kaevata, kuidas Balti riikides ajalugu ümber kirjutatakse ja inimõigusi rikutakse.

See ei näita Venemaa poolt just erilist valmidust suhete uuendamiseks, aga seda oleks vahest ka ülearu optimistlik eeldada. Seetõttu ootame Ilveselt sirgeselgset esinemist, mis samas kahe naabri suhetesse edasiminekut tooks ning annaks oma panuse meie Venemaa koosseisus elavate sugulasrahvaste elu-olu parandamisse.

Meie jaoks on Ilvese ja Medvedevi kohtumine tähtis selle poolest, et võimaldab hakata looma täpsemaid ettekujutusi selle kohta, missuguseid muudatusi Venemaa presidendivahetus meie ja ka meie sugulasrahvaste jaoks võiks tähendada. Riigipeade esimene kohtumine peaks näitama, kas on lootust teineteist kuulda või jäävad sõnavõtud pelgalt formaalseks.