Delfi EL debatt: Majanduskriisi põhjustas liigne usaldus
Delfi korraldatud Euroopa Liidu teemalisel videodebatil arutasid Eesti Panga asepresident Madis Müller ja advokaadibüroo Sorainen konsultant Andres Tupits Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy plaani euroala rahandusküsimuste korrastamiseks.
Madis Mülleri sõnul sisaldab van Rompuy plaan lisaks muule näiteks pangandusjärelvalvet. Selle realiseerumisel oleks otsene mõju ka tavakodanikule, sest lisaks muule loodaks hoiuste tagamise fond, mis garanteeriks, et iga inimene saab panga pankrotistumisel kätte oma kontol olnud raha kuni 100 000 euro väärtuses. Andres Tupits rõhutab, et pangandusjärelvalvega oleks võimalik vältida ka kuulujutte panga „maksevõimetusest“ ja oma raha soovivatest kodanikest moodustuvaid järjekordi panga uste taga.
Rääkides põhjustest, miks selliseid samme astuda, tasub vaadata minevikku ja heita pilk näiteks Islandile. Seal oli probleem selles, et panganduskriisi ajal olid tagatud üksnes Islandi elanike hoiused, ehkki pangas hoidsid suuri summasid ka Ühendkuningriigi, Hollandi ja teiste maade elanikud. Siis läksid aga Islandi pangad pankrotti...
Andres Tupits meenutab, et euroalal pole siiski kõik vaid vigade parandus. Paljusid kriisivõimalusi nähti ette juba aastail 1990-1991, kui hakati eurot looma, ent Tupitsa hinnangul on oluline finantssektori lühinägelikkus. Peamine probleem oli see, et Euroopa Liitu nähti tervikuna ja sarnasena USA-le. Ka riske hinnati mitte riikide, vaid terviku alusel ja näiteks Kreeka puhul osteti usaldust ette.
Madis Müller toob välja, et riskide alahindamine pole siiski päris õige määratlus, sest see usaldus uinutas ka euroala valitsusi, mis tegid suurejoonelisi eelarveplaane ega pidanud kinni riigieelarve defitsiidipiirangust.
Kui vaadata suuremat pilti, on van Rompuy plaan ehk pangandusliidu loomine osa debatist Euroopa Liidu tuleviku üle. On selge, et olukorras, kus pangad tegutsevad rahvusvahelisel turul, saab usalduse taastumine pankade vastu toimuda vaid koostöös Euroopa Liiduga. Van Rompuy plaan pangandusliidu loomiseks ning selles sätestatud piirideülene koostöö väljendavad seda arusaama.
Van Rompuy plaanis on kolm etappi.
1. etapp (2012. aasta lõpp – 2013) - riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine ning pankade ja riikide vaheliste seoste lõhkumine.
2. etapp (2013–2014) - integreeritud finantsraamistiku väljakujundamine ja usaldusväärsete struktuuripoliitikate edendamine.
3. etapp (pärast 2014. aastat) majandus- ja rahaliidu vastupanuvõime suurendamine kesktasandil šokkidele reageerimise funktsiooni loomise kaudu.
Detsembri keskel toimunud viimane Euroopa Ülemkogu astuski esimesi samme selles suunas, asutades Euroopa pangandusjärelvalve. See tähendab, et järelvalvet pankade üle teostab euroalal Euroopa Keskpank.
(Euroopa Liidu teemalised debatid valmivad koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudiga ning neid toetavad Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.) 
