Delfi EL debatt: Euroopa Liit ei suuda liikuda ühes tempos
Delfi korraldatud Euroopa Liidu teemalisel videodebatil arutavad Eesti Panga asepresident Madis Müller ja EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli juhataja Andres Tupits kahekiiruselise Euroopa üle.
Madis Mülleri hinnangul liigub euroala tõepoolest kiiremini kui ülejäänud kümme liikmesriiki ja ka edaspidi on ELil väga raske liikuda ühes tempos.
Andres Tupits arvab, et kiirusi võib olla isegi rohkem kui kaks. Ta meenutab ajalugu: Eesti oli Rahvasteliidu liige, mis püsis mõnda aega ka pärast Teist maailmasõda. Kuna Nõukogude Liit oli huvitatud organisatsiooni loomisest, kus tal oleks rohkem mõjuvõimu, tekkiski ÜRO ja Rahvasteliit hääbus.
EL sinna suunda ei lähe, kuid samas on Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) tegevus toodud Euroopa Liidu Nõukogu kõrvale. Kuna ESMis otsustavad samad inimesed, kes Euroopa Liidu Nõukogus, tuleks säärane olukord sisse kirjutada ka ELi aluslepingutesse, mis annaks võimaluse luua kontrollmehhanismid, et ka Euroopa Parlament oleks protsessi kaasatud.
Madis Mülleri arvates on oluline, et integratsiooniprotsess ei toimuks laiema finantsturu arvelt. Nii on Rootsi oluline osa ühisturust ja kui see jääb kõrvale euroala järelvalvest, on see Eestile probleem.
Andres Tupits nendib, et ESMi suurim probleem Eestis oli asjaolu, et enne kui ESMi küsimus jõudis riigikokku, peeti kohtuvaidlus. Tupitsa arvates ei taheta või ei osata Eestis arendada Euroopa Liidu küsimusi sisuliselt lahkavat debatti. Probleem on ka selles, kuidas kommunikeerida Euroopa keerulised küsimused rahvusparlamentidesse.
Tupitsa sõnul kauplevad liikmesriigid ELis oma suveräänsusega ja kui on mehhanism, kus liikmesriikidel puudub võimalus kaasa rääkida, peab olema mehhanism, mis seda kompenseeriks.
Madis Müller meenutab, et ESMi vaidlus riigikohtus polnud sama, mis avalikkuses, sest õiguskantsler kahtles ESMi otsustusmehhanismis, avalikkus seadis aga kahtluse alla ESMi vajalikkuse. Müller on ettevaatlik ka tuleviku osas, küsides, kas Eesti ühiskond ikka peaks nii palju suveräänsust ära andma, et toetada automaatselt näiteks teiste riikide rahalisi kohustusi.
Suveräänsuse küsimus on Euroopa Liidus ja eriti euroalal üks valulisemaid. Ühest küljest peaks olema loogiline ELi kriisi lahendamiseks ja üleilmses konkurentsis püsimiseks suveräänsuse loovutamine keskvõimule, mis suudaks kiiremini reageerida ja suuremat pilti näha. Teisest küljest on kõlamas järjest rohkem küsimusi, kuidas peaks keskvõimu kontrollima, kui see saab juurde üha rohkem pädevusi.
Asja teeb keeruliseks veel see, et suveräänsuse mõiste ise pole ühene. See on muutuv ajas ja kindlasti pole 21. sajandi suveräänsus selline, nagu seda mõisteti pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu 1648. aastal, mil tekkis mittevahelesegamise põhimõte. Riigid on oma suveräänsust kasutanud erinevatel eesmärkidel, vajadusel seda kas rõhutades või või sellest loobudes. Ilmselt näeme veelgi ESMiga sarnaseid vaidlusi.
(Euroopa Liidu teemalised debatid valmivad koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudiga ning neid toetavad Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.) 
