Made kirjutas “Svenska Dagbladetis” äärmiselt jämedas toonis, et venelased on primitiivsed tüübid, kes enne suguühtesse astumist üksteist läbi klobivad.

Made võttis vene tõust rääkides umbes sellise tooni, nagu leiame Adolf Hitleri “Minu võitluse” stepiahve käsitlevatelt lehekülgedelt.

“Svenska Dagbladeti” artikkel leidis ülikiirelt tõlkimist “Sovetskaja Rossijas”. Puhkes rahvusvaheline skandaal. Eesti avalikkusel oli aga pea laiali.

Mis meie Tiit siis valesti tegi? Vene firmades on ju siiani augu peal kükitamisega peldikud! Ja kuidas vene tansulkadel mehed omavahel tantsivad! Tiidul on õigus!

Sel hetkel oli eestlastel kõige vähem tarvis rassistlikku kuulsust. Eesti rahvasaadikud Ülemnõukogus ja ühiskondlike liikumiste esindajad kirjutasid Made tegevuse suhtes avalduse, kus viitasid Made tegevuse “teatud tagamaadele”. Avalduse all olid nii “rahvuslaste” (Trivimi Velliste, Mart Nutt) kui “roosade” (Marju Lauristin, Enn Põldroos) allkirjad.

Ma arvan, et Harri Tiido ja Peeter Kaldre poolt ennustatud provokatsioon tuleb selline: keegi Eestis või Lätis hakkab kiitma Relva-SSi tegevust. Ta toob ära paar Mart Laari tsitaati Waffen-SS meeste mehisusest. Kui sõnameister tuleb Lätist, siis viitab ta vast ka Riia Mezaparksi memoriaalile (selle nimi on “Bralu Kapi”), kus vene ja saksa pool sõdijad koos nimede ja auastmetega hauaplaatidel kirjas. Ja sõnavõtu lõpus tsiteerib provokaator kindlasti Jörg Haiderit.

Vene ajalehed, millede toimetused on väikesed ja laisad, leiavad selle sõnavõtu üles imelise kiirusega ja tõlgivad juba järgmiseks päevaks ümber.

We shall see.

Käesolev artikkel on esimene Delfis ilmunud arvamuslugu.