Cambridge’i vilistlane: Eesti on elamiseks üks parimaid riike
Keskkooli ajal aktiivselt olümpiaadidel osalenud Taavi Pungas sai 2008. aastal võimaluse minna otse keskkoolipingist maailma ühe kõige mainekamasse ülikooli – Cambridge’i. Ülikoolivalikule aitas toona kaasa Noore Õpetlase Stipendiumiga kaasnenud kindlustunne, et õppimise kulud on ületatavad.
„Võib-olla kõlab paradoksaalselt, aga kõige suurem väärtus, mis Suurbritannias õppimise ajal minus kinnistus, oli arusaam Eesti erilisusest ning soov oma tulevik just Eestis veeta. Siin olles ei mõtle inimesed sellele igapäevaselt, et Eesti on elamiseks üks parimaid riike,“ ütles Taavi.
„Meil on ägedad ettevõtted, puhas ja turvaline elukeskkond, mõnus asutustihedus, digiriik, peresõbralik ühiskond. See on suurepärane tasakaal inimesele, kes soovib end üheaegselt teostada nii tööalaselt kui ka nautida vaba aega kvaliteetselt pere seltsis,“ selgitas Taavi oma hinnangut.
Pärast nelja aastat Cambridge’is naasiski Taavi Eestisse, et õppida Tartu Ülikoolis füüsikat. Kui magistrikraad käes, läks ta peaaegu viieks aastaks tööle Eesti Energiasse. Alates sellest aastast töötab ta ettevõttes Starship Technologies andmeteadlasena.
Kuigi Taavi otsustas pärast õpinguid Eestisse naasta, siis välismaal mainekas ülikoolis õppimine annab tema sõnul eelise neile, kes tahavad töötada mõnes globaalses suurkorporatsioonis.
„Lõpetades ülikooli näiteks Suurbritannias või USAs on oluliselt lihtsam saada jalg mõne ülemaailmse suurettevõtte ukse vahele. Näiteks on paljudel suurtel ettevõtetel spetsiaalsed programmid, mille abil Cambridge’i lõpetajad endale praktikale ja tööle värvatakse“, rääkis Taavi erinevustest kodumaal või välismaal lõpetanute karjäärivõimalustest.
Sõltumata sellest, kas minna õppima mõnda Eesti või välisriigi ülikooli, soovitab Taavi end proovile panna ja valida võimalikult palju matemaatilisi õppeaineid.
„Mitte kunagi hiljem elus ei ole nii palju aega ja tahtmist, et end matemaatika alal täiendada. Samuti tuleb kasuks juba varakult teha tutvust programmeerimise ja andmeanalüüsiga,“ rääkis ta praegu tööturul nõutud oskustest.
„Kõige olulisem aga on kasutada praktikavõimalusi ja käia töövarjuks, et proovida läbi erinevad erialavalikud. Ülikooli lõpus on oluliselt kergem oma algava karjääri osas otsuseid teha, kui oled juba mõne asja läbi proovinud,“ jagas Taavi näpunäiteid sügisel õppima asuvatele esmakursuslastele.
Noore õpetlase stipendium on Eesti ettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös loodud stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte kõrghariduse tasemel õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolide juures.
