Samas teatas Leppik uue, ettevõtete juhtidele suunatud tarkvara legaliseerimiskampaania alustamisest, mille raames pööratakse juhtide tähelepanu vajadusele välja selgitada ettevõtte arvutites tarkvara osas valitsev olukord.
Enamikule Eesti äriühingutest saadetakse septembri alguses kiri, milles teavitatakse ettevõtte juhti illegaalse tarkvara kasutamisest tulenevatest riskidest ning juhitakse tähelepanu vajadusele teostada tarkvaraaudit.
"Ettevõtte juht peaks välistama vähemalt asjatud riskid. Pole mingit mõtet riskeerida karistusega selliste installeeritud tarkvaraprogrammide kasutamise eest, mida ettevõte oma tööks ei vaja," sõnas Leppik. "Ettevõttes tuleks kindlalt määratleda, milliseid programme töös kasutatakse ning kõiksugu muude programmide arvutitesse laadimise vastu oleks tark ennast kindlustada ettevõtte töötajatega sõlmitavates lepingutes."
Kuna mõningatel juhtudel nõuab kasutatava tarkvara litsentseerimine mahukat investeeringut, on BSA Eesti valmis pakkuma abi kontakti saamisel tarkvaratootjatega, et saavutada mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe tarkvara legaliseerimiseks.
"Saame väga hästi aru, et olukord, kus korraga tuleb osta palju tarkvaralitsentse, on mitmele ettevõttele rahaliselt üle jõu käiv. Just seepärast pakume võimalust sõlmida tarkvaratootjatega kokkuleppeid, kus määratletakse vajalik tarkvaralitsentside arv ja reaalne legaliseerimise tähtaeg. Mitu Eesti ettevõtet on sellist võimalust juba varem kasutanud," märkis Leppik.
BSA andmetel on piraattarkvara osakaal Eesti turul langenud kahe aastaga 86 protsendilt 75 protsendini.
Möödunud aastal konfiskeeris politsei 1261 tarkvaratoodet. Piraattarkvara konfiskeerimiste arv on 1998. aastaga võrreldes langenud pea neli korda, kuna siis võeti ära 4661 tarkvaratoodet.
Käesoleva aasta kuue kuuga kontrollis politsei 532 isikut ja ettevõtet ning avastas 3813 piraattarkvaratoodet.
BSA on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mille peaeesmärk on tarkvarapiraatluse tõkestamine. BSA Eesti Komitee lõid 1996. aastal Eesti arvutifirmad ja tarkvarapiraatluse vastast tegevust arendades tehakse tihedat koostööd nii Eesti riiklike struktuuride kui ka teiste autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi kaitsvate organisatsioonidega.
