Täna arutab Tallinna volikogu linnaosade ärakaotamist ja naabervaldade liitmist, aga sisuliselt on Keskerakond asja juba kõigi eest ära otsustanud. Jutt, et rahvahääletus kindlasti tuleb, ei veena eriti kedagi – ja kui see isegi tuleb, ei tähenda see midagi. Linnateatri ja Kultuurikatla asjus hääletati ju samuti, aga „võitjana“ väljus mängust Kultuurikatel, mille olemasolust tallinlastel enne kuigivõrd aimu ei olnud, sellal kui Linnateatrit teab igaüks.

Maardu liitmine on Keskerakonna võimu kindlustamiseks loodavas Suur-Tallinnas eriti magus, sest selle linnakese umbes 16 000 elanikust on enamik venelased. Venelased aga toetavad enamasti Savisaart ja Keski – ega Savisaar siis ilmaasjata Lasnamäel kandideeri. Kunagisele konstitutsiooniparteilasele Bõstrovile tuleb diili eest midagi vastu pakkuda – pakutavaks võib vabalt olla näiteks abilinnapea koht.

Paraku on Tallinnas opositsioonis olevatel erakondadel praegu raske oma vastuseisu põhjendada, sest idee käis tegelikult alguses välja hoopiski Reformierakond. Õiguskantsleri ettepanek kaaluda ülelinnalise valimisringkonna moodustamist tuli aga paremerakondadele ebameeldiva üllatusena, millele vastati oma häälesaaki silmas pidades volikogu kohtade arvu kunstliku suurendamise eelnõuga. Kesk mõõtis lihtsalt sama mõõdupuuga tagasi.

Üks on selge: valimiskorda enne valimisi muuta on sigadus, millele ennast euroopalikuks pidavas poliitilises kultuuris kohta olla ei tohiks. Ka õiguskantsleri ettepanek sisaldas klauslit, et ettepanekut on mõtet arutada alles pärast valimisi, mitte mingil juhul enne. Selle on keskparteilased tänaseks õndsalt unustanud.