BLOGI, FOTOD ja VIDEO: Presidendikandidaatide suur debatt: üksteisele esitati teravaid küsimusi, Jõks kahetses enda fopaad, Helme ei soovinud lahkuva presidendi teenetest rääkides mitte midagi öelda

 (268)

Täna toimus Delfi ja Eesti Päevalehe toimetuses presidendikandidaatide debatt, millest DelfiTV tegi otseülekande. Debateerimas sai näha Siim Kallast, Mart Helmet, Mailis Repsi, Marina Kaljuranda, Allar Jõksi ja Eiki Nestorit.

Debateeriti Euroopa, välispoliitika ja julgeoleku, riigi ja ühiskonna avatuse või suletuse ning majanduse ja sotsiaalpoliitika, seal hulgas maksude teemal.

Saadet juhtisid Eesti Päevalehe ajakirjanikud Tuuli Jõesaar ja Kärt Anvelt. Oma intrigeeriva küsimuse esitas igale debatis osalejale ka LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg.

Lisaks kommenteerisid otseblogis debati käiku Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, ajalehe Sirp peatoimetaja Ott Karulin ja kommunikatsiooniekspert, Eesti Väitlusseltsi kohtunik Kadri Lainas.

Presidendikandidaatide debatt Delfi ja Eesti Päevalehe toimetuses
Debatt on läbi ja on varsti ka järelvaadatav!
Marina Kaljurand on jätkuvalt väga haavatav selles, mis puudutab tema olukorda Reformierakonnaga: suhe peaministri ja valitsusega on koht, mis võib talle nii poliitikute kui ka rahva toetuse seas määravaks saada. Kallas kui erakonna liige suutis end paremini distantseerida Reformierakonnast kui Marina Kaljurand, kes ei kuulu erakonda. 
Kadri Lainas: Reps, Kaljurand ja Kallas olid kõige argumenteeritumad. Kallas torkas enim silma. 
Ott Karulin: sellest debatist ei sõltu suurt midagi. Ainult siis sõltuks, kui keegi teeks suure apsaka. Kõige rohkem tundis end presidendi ametis olevana Siim Kallas. 
Erik Moora: isegi, kui ma ütleks, kes minu jaoks on teistest mäekõrguselt üle, siis isegi riigikogus ei valita selle põhjal. Seal saavad suures pildis määravaks poliitilised kokkulepped. 
Kes võiks olla järgmine Eesti president selle debati põhjal? 
Moora: Jõks oli võrreldes varasemate debattidega selgelt konkreetsem, paremini läbi mõelnud. Siiski ta ise tõi oma viga pidevalt jutuks (arvamusfestivali ühtimise ebaõnnestunud nali). 
Lainas: kui püüan kinni lauseid, mida Mart Helme ütleb, siis ta väga palju apelleerib hirmule: näiteks küberkaitsevaldkonda tuleb agressiivselt edasi arendada. Jõulised, agressiivsed kõnekujundid. Paralleel USA presidendikandidaadi Trumpi sõnavõttude analüüsiga. 
Karulin: olen nõus, et Siim Kallas alustas väga jõuliselt, et võttis juhtimise isegi saatejuhtidelt üle, siis ta natuke väsis. Kui Marina Kaljurand sai rääkida välispoliitikast, muutus ta palju jõulisemaks, toon muutus enesekindlamaks. Mailis Reps oli loosungitevaba ja lisaks põhiväärtustele julges ta välja tuua sõnumeid, mis ei ole suuremale osale meeltmööda. Mind huvitab, mida inimene mõtleb: selles suhtes kiitus ka Mart Helmele. 
Kadri Lainas: kõiki ei saadaks diplomaatilistele kõnelustele. Joonistuvad välja, kes on rohkem loosunglikud, kes argumenteeritud, kes veenvamad. Parimad väitlejad ei pruugi olla parimad diplomaadid. Keda me siis Eestile otsime? Siim Kallas juhtis alguses väga selgelt debatti, Marina Kaljurannal olid selged põhjendused, selged seisukohad. Mailis Repsi kiidaks, kuna ta tõi välja inimväärtused. Ta tõi lisaks poliitiliselt korrektsele pagulasteemale sisse inimväärtused. 
Moora: kuna debatis suur osa keskendus välispoliitikale, julgeolekule, siis nendes debati osades oli lihtsam, kõige vabamalt üle ajapiiride hüppas Siim Kallas. Ka Marina Kaljurand ja Mart Helme tundsin end hästi. 
Karulin: see pole ikka päris meelelahutus, vaatemäng. Mulle said küll mõned seisukohad selgemaks. Debatt muutub paremaks. 
Erik Moora: see ei ole poliitilise tõe väljaselgitamise koht: kes on õige, kellel on õigus, see on meelelahutuse fenomen pigem, kus saame vaadata muljet, mis kandidaatidest jääb. Saame kinnitust oma varasematele veendumustele, võib-olla. 
Kokkuvõtte debatist teevad eksperdid. Ott Karulin, Kadri Lainas ja Erik Moora
https://twitter.com/holger_r/status/768021640689160192
Nestor: Ilves on teinud muule maailmale selgeks, kes me oleme ja mis me siin teeme. Kavatsen ka riigi sees selgeks teha, kes me siin oleme, mida me tahame ja mida me teeme. 
Helme: kasutan võimalust vait olla. 
Kallas: Ilves kui Lennar Meri konverentsi patroon, IT-edendaja. Rohkem sisemaist suhtumist. 
Kaljurand: Ilves on teinud Eesti välispoliitiliselt suuremaks. Käiksin ise rohkem omavalitsustes, kõigis, külas. 
Reps: Ilvese Twitteri sissekanded on läinud ajalukku. Ületatav on ta regionaal- ja sisepoliitikas, kus inimesed ootavad rohkem avatust ja ootavad vastusi küsimustele. 
Jõks: Gruusia külaskäiguga 2008, kui Venemaa väed olid väga lähedal. Kavatsen rohkem tähelepanu pöörata sissepoole. 
Milline Ilvese suurim panus ja millega ta läheb ajalukku? 
Reps: presidendil on suur mõju majandusele. Kas see on IT-sektor, meie puhas loodus, metsandus koos IT-sektoriga. 
Kaljurand: Eestis peab olema iga minister oma valdkonna IT-minister. Iga parlamendiliige peab olema omas mõttes IT-teemaga tegeleb. Rahvusvahelise õiguse küberjulgeolekuga - see on minu südameasi ja tegeleksin sellega edasi. Eesti tulevik on selles valdkonnas, kus ristuvad infotehnoloogia ja majandus. Presidendina oleksin ka äridelegatsioonide eesotsas, mul oleks au jätkata seda, mida Ilves on seni teinud. 
Jõks: ma ühtiks eelpool toodud seisukohtadega. Võiks mõelda, millised on need uued tooted-teenused, mida president võiks tutvustada. Näiteks meditsiin: olla Eesti meditsiinile eestkõneleja. Mis puudutab vabadust ja majandust on oluline, et poliitiline eliit peaks olema julgem, et ta ei mõtleks, kuidas valimisi võita, vaid kuidas majandust arendada. 
Nestor: oleme jõudnud täna olukorda, kus meie enda areng jääb toppama, kui me ei suuda kaasteelisi veenda nendes eelistes, mis digimaailmas on. Kaasa arvatud kõik see, mis on seotud internetimaailma turvalisuse poolega. Mis majandust puudub, siis meie majandus on märgilise tähtsusega muutunud, kui Eestis pandi üks tööstus kinni ja viidi madalama palgakuluga Leetu. Vastukaaluks positiivne number: meil eelmisel aastal suurenes tööealiste täiskasvanud inimeste arv, kes õppisid midagi juurde - see peaks igal aastal kaks korda kasvama. 
Ott Karulin: Helme rõhutab juba teist korda teadlaste kaasamise vajalikkust poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel.
Helme: Eestis on olnud IT-valdkond nii edukas, kuna me oleme nii väikesed. Meil on kerge IT-värki jaotada iga kolkakülani. Mina keskenduks: kuidas IT-lahendusi edukalt rakendada, et tootvat tööstust edendada? Praegu on meie idanaabril põhimõtteliselt olemas häkkerivõimekus, et meie võrkusid maha võtta. Küberkaitse valdkonda tuleb koostöös liitlastega edasi arendada. 
Kallas: IT-valdkond on Eesti kaubamärk ja seda platvormi tuleb edasi ehitada. Piiriülesed IT-teenused kuuluvad siseturu tulevikku. Digiallkiri, sõidujagamisteenused - piiriülesed asjad, mis on seotud IT-lahendustega. 
Mida teha edasi Eesti kui IT-riigi edendamisel ja majanduskasvu suurendamisel? 
Allar Jõksi küsimus Mailis Repsile: sa oled ligi 14 aastat olnud Keskerakonna tippjuhtkonnas. Praegu on meil sinuga sarnased seisukohad: kas on raske muutus, kui palju see aega võtab, et olla valge poliitika tegija. Reps: olen olnud Keskerakonna sees oma seisukohtadega pidevalt. Keskerakond on täna hoopis teise erakonna olemusega kui ta oli aasta või kaks tagasi. See ei ole küsimusi erakonna esimehes, vaid üldise arengu, üldise diskussiooni teema, see on olnud paljus nii minu kui ka minu heade sõprade teema. 
Mailis Repsi küsimus Allar Jõksile: püüad öelda, et oled erakondadest eraldada, ometi saime postkasti IRL-i voldiku, kus oled sina? Jõks: selleks, et vabariigi presidendiks saada, pead leidma rohkem kui ühe erakonna toetuse. Mis puudutab seda, et IRL on teinud mind toetava kampaania, see oli IRL-i otsus: ma ei tea, kuidas see minu kampaaniat mõjutab. 
kadri@akkadian.eu: Küsimused peegeldavad päris hästi presidendikandidaatide tõsiseltvõetavust- kes räägib suvilast, kes välispoliiitikast.
Siim Kallas Marina Kaljurannale: mis on kõige kuumem teema, millega sa praegu tegeled? Kaljurand: julgeolek: migratsioon, terrorism, agressiivne Venemaa, Türgi, Brexit. Kõik kodanikud tahavad teada, et riik teeb kõik nende turvalisuse tagamiseks. 
Marina Kaljuranna küsimus Siim Kallasele: mida sa teeksid presidendina, et neid eraldusjooni Euroopa vahel kaotada ja muuta Euroopa nii ühtseks, kui see võimalik on? Kallas: alati võib ajada lõhki asja, alati võib näha, kuidas riigid kokku lepivad. Kõige hullem on see, kus mõned väikeriigid on otsustanud pulga kodaratesse pannud ja pannud veto peale. Sellest vetost on üle rullitud ja reputatsiooniline kahju väikeriigile on suur. 
Eiki Nestori küsimus Mart Helmele: miks meid on pandud kahte äärmusesse seisma ja teised neli kandidaati on meie vahel? Helme: me oleme erinevad. Mul oleks hirmus hea meel, kui me Eikiga arutaks neid asju, et me ei paneks Eiki, miks sa oled endale ostnud suvila Hiiumaale? Nestor: ma ei ostnud teda, ta on kingitud minu abikaasale tema isa poolt. Mulle meeldib seal, et kui poliitiline elu mind pensionile viib, siis seal kadakate vahel ma leian selle tunde, mis marjaks ära kulub. 
Võimalus esitada kandidaatidele endile küsimusi. 
Kallase suhtumine topeltkodakondsusele?: poolt. Käisin alles eelmisel nädalal kolleegi pulmas, kes on Eesti kodanikud, räägivad Eesti keelt, aga on Armeenia päritoluga. Topeltkodakondsus suurendab Eesti patriootide arvu. Marina Kaljurand on öelnud, et ta on Eesti patrioot, kuigi ta on Vene päritolu - see on väga tabav. 
Helme: mind häirib poliitkorrektsus. Meil ei ole enam vaba mõttevabadust, debatti: mis on ohud, mis on võimalused, mida ütlevad praktikud, teadlased. Meil on üks bürokraatlik debatt. Käisin Ida-Virumaal paar kuud tagasi. Eesti riigi ametnike kõige kesksem probleem on see, et nad ei näe, et Eesti riik suudaks end kehtestada. Eesti riiki on vaja sinna kohale viia. 
Kaljurand: pigem mitu kodakondsust kui mitte ühtegi kodakondsust. Ainult kodakondsus ja pass taskus ei muuda olematuks muid probleeme, mis on praegu aktuaalsed Ida-Virumaal. Ikka peame neid samu teemasid nimetama. Ida-Virumaa ei ole meile täna julgeolekurisk. On neid, kes valivad Putinit, on neid, kes valivad riigikogu valimistel. Aga valdav tunne on, et nad tahavad olla osa Eestimaast. Nad tahavad panustada ühiskonda, panustada kultuuri, majandusse. 
Jõks: 100 000 kodakonduseta inimesed on probleem. Neil on väga praktilised küsimused. Mida teha, et Ida-Virumaal läheks elu paremaks? Võti on laiem kui see, kas kodakondsuse anname või mitte. On oluline, et sealt ei lahkuks inimesed, kes on rohkem haritud kui need, kes sinna jäävad. 
Reps: see, et meil on endiselt halli passi inimesed, peaksime ise peeglisse vaatama. Küsida miks ja kuidas? Kas me tegelikult suudame vastata küsimusele: kui meie ukse ees on 10 000 taotlejad, mida me teeme? Rahvusvahelise õiguse järgi anname neile võimalusi menetleda varjupaigaõigusi. Siin avatus ja suletus on debatt, mida peame Eestis edasi vedama. 
Nestor: arvan, et me võiks ühiskonnas pidada debatti. Nende 100 000 puhul peaks julgemini ütlema neile, et palun hakake meie kodanikuks. Siiski usun, et see on inimese enda otsus. Austan ka neid, kes elavad Eestis alaliselt - see on nende valik. Eesti peab arvestama nende muudatustega, mis toimuvad rahvusvahelises olukorras. 
ÜHISKONNA AVATUS JA SULETUS: Kas on probleem, et meil on kodakondsuseta inimesi? 
Peeter: Küsimus Marina Kaljurannale: millest räägiti Poola presidendi visiidi ajal Eestisse?
kadri@akkadian.eu: Huvitav, et oma paarinädala tagust eksimust võimendab kõige rohkem Jõks ise, seda vähemalt kord pooltunnis oma vastusesse sisse tuues.
kadri@akkadian.eu: Venemaa teemal on kõige selgesõnalisem ja põhjalikumalt argumenteeritud Kaljurand.
Helme: Meie tee Moskvasse käib läbi liitlaste: Eesti tee Moskvasse läheb läbi Washingtoni, läbi Brüsseli. 
Kaljurand: Eesti huvides on heanaaberlikud suhted demokraatliku Venemaaga. Ma ei näe mingit võimalust suhete muutmises, kuni tegu on agressoriga. Riigiga, mis on muutnud neid põhimõtteid, milles leppisime kokku pärast Teist maailmasõda. See, et Eurooa Liit on ühtne, on väga tugev sõnum. Mitte ühtegi mõra ei ole. Leian, et meil on väga head suhted Venemaaga kultuuris, turismis, inimeste vahel. Kui on valida, kas külmutada ka kultuuri- ja inimestevahelised suhted. Aga poliitikas peab olema väga ratsionaalsed ja mõistlikud. Presidendivisiit on sümboli väärtusega. Presidendi tasemel ei läheks Venemaale, tegu on agressoriga. 
kadri@akkadian.eu: Jõks ühe teema raames räägib vajadusest teha laiapõhjalist koostööd erinevate huvigruppide vahel, mõne teise teema puhul on aga väga jäik igasusugse koostöö osas.
Nestor: täna 25 aastat tagasi olid meil Venemaaga väga head suhted. Täna on see külm rahu, kus me elame. Naaber on naaber, temaga tuleb arvestada ja kui saab, siis sõbralikult läbi saada. Välispoliitilist joont tuleb Venemaaga hoida oma liitlastega. 
Kallas: NATO lennukite paigutamine Eestisse ei ole Venemaa provotseerimine. 
Miks Reformierakond vihkab eesti noori?: Kallasele ja Reformierakonnale küsimus: Miks teie võimu all on sajad ja sajad Eesti Vabariigi noored läinud välismaale, kes tööle, kes õppima. MIKS nad tagasi pöörduda ei TAHA? MIKS hiljutine võimuladviku kisakoor "Talendid, tulge koju" haledalt ja häbiväärselt läbi kukkus? MIKS Eesti Vabariigis antakse nn. "pagulastele" elamispind koheselt, aga oma noortele ja noortele peredele mitte, eesti riigikodanikud peavad nuumama välispankade liigkasuvõtjaid
Joonas: Härra Jõks, teie sõnad: "Kui oled 5 aastat elanud inimeega, kellega on tekkinud usaldussuhe, temaga abiellun." Olen elanud enda partneriga koos aastaid. Miks võib teie isiklikest sõnavõttudest ja teie suurima toetaja-erakonna IRL seisukohtadest välja lugeda, et teile kehtivad seega ühed väärtused ja minule kui geile, teised? Olete end lähiminevikus selgelt positsioneerinud seksistliku ja šovinistliku mehena. Kas olete ka homofoob?
Jõks: Venemaaga suheldes peab kinni pidama väärtustest, väärikusest. Ma ei kujutaks ette, et saan minna presidendina Venemaale, kui näen, et Venemaa ei järgi rahvusvahelisi õigusi: see, et oma inimeste kaitseks tungida teistesse riikidesse (Ukraina, Gruusia). Seni kuni Minski lepet ei täideta, ei saa midagi teha Venemaaga. 
Reps: on oluline luua pretsendent, et president teeb ühe esimestest visiitidest Venemaale. Heatahtlik suhtlus on eesmärk.Venemaaga sõprus võib tähendada veidi suuremaid riske kui esialgu arvame või loodame. 
erik.moora@ekspress.ee: Kaljuranna hinnang enda kõige suuremale rahva toetusele tugineb üsna vanadele küsitlustele, pärast juunit pole minu mälu järgi uusi küsitlusi avaldatud. Aga mis siis saab sellest argumendist, kui järgmine uuring midagi muud näitab?
Mida teha Eesti-Venemaa suhete parandamiseks? 
Helme viitab tõrjutusele ja küsib Ingridi käest: aga miks te minuga intervjuud ei teinud, vaid pildiseeria? 
Küsimus Marina Kaljurannale: teil on riigkogus 5-7 toetajat. Valimiskokku olete mõlemad plaaninud minna Kallasega. Olete tark ja sümpaatne naine. Teil on täna võimalus teha Reformierakonnale teene ja võimalus otse öelda, et andke mulle mõeldud hääled Kallasele: ma tegin oma ettepaneku umbes kuu aega tagasi: anda Kallasele võimalus kandideerida riigikogus, pidada läbirääkimisi ja kui ta osutub valituks riigikogus, soovin talle palju õnne. Kui see nii ei lähe, siis on olnud juhatuses arutlusel, et on erakonna esimees mulle öelnud, et Reformierakonna kandidaat valimiskogus olen mina. Küll aga on mul rahvatoetus, olen täna kõige populaarsem inimene presidendikandidaadina. 
SUL ON TULEVASELE PRESIDENDILE KÜSIMUS? Kommenteeri, küsi otse siin blogis või Twitteris #delfidebatt!
Küsimus Allar Jõksile: meie kõik senised presidendid on olnud abielus. Kas president peaks seisma pereväärtuste eest ja olema abielus ja kas teil teil on plaanis abielluda või jätkate võistlus peaministriga? Peaminister on minust noorem ja temaga ma võistelda ei jaksa. Abiellun Heidi Viluga kindlasti, vaid see on normaalne, et kui oled 5 aastat elanud inimeega, kellega on tekkinud usaldussuhe, temaga abiellun. Minu jaoks on oluline, et naisega, keda ma armastan, temaga abiellun. Kui aja ütlesin siin, siis oleks piinlik, kui mu naine saab seda teada Delfi kaudu. 
Küsimus Eiki Nestorile: oletame, et saate Eesti presidendiks. Valitsuse reiting on aegade madalaim, peaministri reiting on aegade madalaim, presidendi reiting on teil 2 protsenti toetus. Kuidas olete 25-aasta jooksul poliitikas ei ole pälvinud suuremat toetust? Mida olete valesti teinud? Ma olen teinud valesti, et olen kuluhüvitajaid ja vintis peaga sõitjad tööle palganud. Ma olen neile selgitanud, et rahvas on neid ise valinud. 
Küsimus Siim Kallasele: aasta tagasi soovisite saada ALDE presidendiks ja välistate kõik muud ambitsioonid. Aasta hiljem olete väga tõsiseltvõetav kandidaat. Kas teil pole vahet milline ja mille president olla. Kas Eesti presidendikoht on teile lohutusauhind? Loomulikult ALDE presidendikoht oli pikaajaline projekt. Jah, kui ma täna oleksin olnud ALDE president, siis ma täna siin ei seisaks. Need kaks asja ei ole omadega vastuolus. Eesti president on mõnevõrra tähtsam kui ALDE president. See on pärisauhind. 
kadri@akkadian.eu: Mart Helme ja Trumpi sõnavõttude osas võib luua päris tugevaid paralleele. Mõlemad apelleerivad väga tugevale emotsioonile- hirmule.
Ott Karulin: Põhiseadus ütleb: "Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana." Küsida 41-aastaselt Repsilt, kas pole liiga vara, on ealine diskrimineerimine ja põhiseaduse kahtluse alla seadmine.
erik.moora@ekspress.ee: Helme taas väga selgelt vastandab etniliste eestlaste ja Euroopa Liidu ja eurooplaste huvid. Selles kontekstis on tema väide, et EKRE pooldab EL-i, üsna sisutühi.
Küsimus Mart Helmele: mis on teil viga, et kõik teid, koostöö EKREga välistavad? Ma olen lihtsalt teistsugune ja teistsugust alati nokitakse. Meie erakond on selgelt rahvuskonservatiivne ja seab Eesti rahva, mitte Eesti kodanike huvid. Meid on 600 000. Meie rahvast ei räägi praktiliselt keegi, kõik räägivad suurest koostööst. Otsitakse silte: populistid, lihtsate lahendustega. Meil on vähemalt lahendused. Pärast järgmisi valimisi, kui oleme 25-liikmelise fraktsiooniga riigikogus, ei ole meist võimalik mööda minna. Küll siis hakatakse mängima. Praegu meiega mängitakse: aga nurga taga. Nagu esimesi sigarette: alguses nurga taga, siis avalikult. 
Küsimus Mailis Repsile: olete täna 41-aastane. Kui saaksite 2 ametiaega olla president. Kui olete siis 51-aastane: mis saab edasi? Täna räägime presidendivalimisteks viieks aastaks. Ma loodan, et pärast seda on võimalus valida rahval presidenti. Kindlasti on võimalik täiendada end akadeemilisel alal. 
Nüüd tulevad Ingrid Veidenbergi küsimused. 
Nestor: Euroopa Liit on masin, mis on olemas, aga mis võiks paremini töötada. 
erik.moora@ekspress.ee: Pagulasküsimuses on Jõks seni kõige suletuma Eesti pooldaja, rohkemgi, kui IRL ise ehk siis pagulaskriisile on tal väga Eesti-sisene vaade. Teiste haare seni rohkem rahvusvaheline.
Kaljurand: me oleme migratsioonilaine esimesest kriisist väga palju õppinud. Meil on otsused tehtud Euroopas: välispiir kontrolli alla. Itaalia ja Kreeka on palunud abi ja seda tehakse. Majandusmigrandid kohe tagasi: me räägime ainult sõjapõgenikest. Liikumise takistuseks on tehtud väga palju Vahemerel: kuritegevus on saamas paremini kontrolli alla, kui ta oli siis. Koostöö teiste riikidega, kus põgenikelaagrid on: Liibanonis, Jordaanias. Me oleme paremini ettevalmistatud kui olime esimese laine all. Põhisõnum: turvakontroll, suhtlemine inimestega, integreerimine: me ei kutsu kõiki oma riiki ja me ei tee oma riigis getosid (naeratab). 
https://twitter.com/Reforminoored/status/768004720329887744
Jõks: vabariigi president ei oma välispoliitilises küsimuses suurt mõju. Piirid peaks korda saama, Schengeni reeglid peaks korda saama. Et me ei teeks selliseid seadusi, et pagulastel oleks parem kui meie enda elanikel. Ei tohiks anda välja vastuolulisi ütlusi selle kohta, et võtame kõik vastu ja oleme avatud riik. Tuleb jätkata seda liini, et need pagulased, kes võetakse läbivad väga põhjaliku kontrolli. 
Reps mahustab maha jutu suurtest pagulasmasside liikumisest Euroopasse: pagulaslaagrites olen näinud, et see, mida on Türgi teinud pagulastega, on märkimisväärne. See toetus, mis Euroopa Liit on neile andnud, on väike võrreldes nende enda kulutustega. Eesti ei ole valmis pagulasmassideks: kas me hariduses, sotsiaalselt ja ühiskondlikult oleme valmis? 
Helme: me näeme, et uisapäisa diktaatorite mahavõtmise abistamine on lõppenud väga keerulise olukorraga. Eesti peab olema üks nende survegrupiriikidest, kes survestaks neid immigrante mitte vastu võtma. Võtke Vahemerel vastu, viige Liibüa sadamasse ja andke toidupakid kätte. 
Kallas: kui on vaja abinõusid, et kui ei jää midagi muud üle, tulebki riikide piire kindlustama. Tuleb turvalisus tagada. Itaalia ja Kreeka piiride korda saamine on 10 aastat vana jutt. Kindel käik meil: oleme valmis ekstreemseteks juhtudeks. 
kadri@akkadian.eu: Välispoliitika jõudis lõpuks siiski põhiväärtusteni. Välispoliitika debatti juhtisid eelkõige Kallas, Reps ja Kaljurand.
Milline oleks sõnum Eestile olukorras, kui 1. oktoobril läheb Türgi piir lahti ja pagulasmassid hakkavad liikuma? 
Jõks: Kallase näitele, et tegu oleks lahutusega, et eri suhtlemist ei ole. See, kes lahutas, peksis oma naist päris jõkralt? Kas me pärast vaatame sellele asjale sama pehmelt? Ukraina, Gruusia, kes ootavad viisavabadust: kui anname Türgile sõnumi, et nad saaksid viisavabadust, ei ole see euroopalike väärtustega kooskõlas. 
Nestor: Euroopa Liit ei hakka muutma oma reegleid seetõttu, et türklased saaksid siia. Kohe, kui tekkis Türgi ja Euroopa Liidu vahel suurem mõistmine pagulasküsimuses, suudeti mõistmine keerata teistpidi ühe teise suure riigi poolt (viitab Venemaale). See on asi, millest tuleb nendega ausalt rääkida, ka nendest inimõiguste rikkumisest. 
Kallas: kui mina olin välisminister, oli Türgi alati Eesti liitlane. See, mis Marina teeb seal Euroopa Nõukogu eesistujana, on see koht ja missioon, kus ei ole mingit geopoliitilist kaalutlust. Jälle kardan seda, mida Mart ütles. Türgi ei kipu Venemaaga ajaloolistel põhjustel suur sõber olema. Kui me surume nad sinnapoole, tuleb meil probleeme. 
Ott Karulin: Esimesed pool tundi on debatti dikteerinud Kallas, kes igale vastasdebateerija jutule miimikaga ja omaette pobisedes reageerib ja meelitab nii debatijuhtidelt repliigivõimaluse välja.
erik.moora@ekspress.ee: Kallaselt kaval nüke ajaloo- ja populismisektori lõpuks: poliitiline eliit peab omavahel koos töötama, kõik erakonnad kõigiga, see on 1930. aastate õppetund. Rõhutab presidendi ühendavat rolli. Sellega distantseerub muuhulgas Reformierakonnast, kes vastandumise ja välistamise poliitikat on aastaid teinud.
https://twitter.com/Reforminoored/status/768002251310919680
Helme ajas segamini Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu: kerge sõnavahetuse järel Marina Kaljurannaga jääb Helme ikka enda seisukoha juurde. 
Venemaale toimub kaissu pugemine Türgis? Helme: Venemaa on lepitanud ennast Türgiga. Türgi vastutasuks on teatanud, et lepib Assadiga. Siin on toimunud geopoliitiline sobing kahe riigi vahel. 
https://twitter.com/holger_r/status/768000599942164480
Inimõigused, demokraatia, õigusriik: Kas Marina Kaljurand läheb täna Türki pugema või väärtuspõhist poliitikat tegema?: Minu esimene ülesanne on minna kohapeale ja välja selgitada, mis siis on toimunud. Kohtun lisaks ka opositsioonis olevate inimestega. Nimetage, kes on Türgis käinud? Leedu välisminister oli seal eile? Informatsiooni ammutatakse pressist ja poliitilistest avaldustest. Kui Türgi president räägib surmanuhtlusest, tuleb minna kohapeale. Ma loodan, et tulen tagasi palju paremate faktidega. Ja kui on vaja olla kriitiline, olen kriitiline Eurooa Nõukogu eesistujana ja Eesti välisministrina. 
Ott Karulin: Kui Kaljurand saab vastata välisministrina, on tema toon märksa jõulisem ja sõnum kindlam. Kas hea välisminister on automaatselt hea president?
Kallas: on levinud arvamus: normaalne inimene Keskerakonnaga ei räägi, EKREga, härra Jõks on rääkinud, et ei räägi Reformierakonnaga, Keskerakonnaga. Olud saavad olema keerulised.Jõks: olen välistanud teatud poliitika tegemise meetodid: sundpolitiseerimine, ebaõige rahastamine. 
Marina Kaljurand: 1991. aastal me sõnastasime väga selgelt, et tahame tagasi sellesse väärtusruumi, mis on tagab meie arengu, demokraatia. See on võimalikult tugev ja ühtne Euroopa Liit. Viga: see, kuidas pagulaskriisi suhtuti ja pagulaskvootide pealesurumine riikidele. 1930ndad andsid võimaluse ekstremismile ja populismile ja mida näeme ka tänapäeva Euroopas: ilmselt jätame meie palju selgitamata, meedia võiks rohkem selgitada välisteemasid ja inimesed võiks rohkem huvituda. On demagoogia ja siin näen seosesid 30ndatega. 
Kui EKRE tuleb võimule, kas tuleb Exit? Vastab Mart Helme: osad meie liikmed on öelnud, et välja Eurooa Liidust, aga tegelikult me tahame rahvusriikide liitu, mis võib evolutsioonilisel moel areneda kaugemale. See on täiesti teistsugune seisukoht kui see, et EKRE tahab Euroopa Liidust välja astuda. Ei ole võimalik kõrvutada 1930ndaid aastaid aastaga 2016. Kui meie julgeoleku tugisambariigid: USA, Suurbritannia, Saksamaa: kui nendega midagi juhtub, oleme tõsiselt hädas. 
kadri@akkadian.eu: Juba mõnda aega toimub 30ndate poliitika vestluse egiidi all jutt EKRE poliitika ohtlikusest.
küsimus: Kas presidendikandidaatide arvates islam (ehk siis siia toodavad moslemid ja nende järeltulijad) kujutab endast ohtu meie sisejulgeolekule? Mitte ükski Euroopa riik ei ole seni suutnud neid oma ühiskonda integreerida. Mismoodi Eesti seda suudab?
Kameeleonid debatil,,,,,,näidaku vanad kommunistid oma punapileteid: Kuidas siis vanadel kommunistidel täna mäluga lood on? Tuleb ikka meelde, MIS debatil osalevad? Kas Presidendikoha OSTMISEKS kulub ka palju sukasäärde topitud rahast? Kadriorus TOOLI ostmine on ikka äärmiselt DEMOKRAATLIK.....IRV.....tsiviliseeritud riigis nimetatakse seda võimu kuritarvitamiseks, Eesti riigis aga KOMMUNISTIDE pealetungiks Kallasele tervitusi Hoiukassade Peavalitsuse töötajatelt......ilusad dokumendid sellest ajast .....
kadri@akkadian.eu: Jõks jääb välispoliitikast rääkides kahjuks loosungite tasemele.
Reps: MRP leping peaks meile meelde tuletama, mis on meie suurim oht. Otsitakse järjekordset "Jaltat", kus suured riigid lepivad midagi kokku ja väiksed jäävad kõrvale. Sellist asja peame Euroopa Liidus vältida. Mingitel hetkedel tekitatakse mitmetasandiline Euroopa. Meie huvides on, et Eesti väikse riigina hoiaks seljad koos väikeste riikidega. 
Kallas: töötajate liikumise direktiiv - selle vastuseis on selge. Ida-Euroopa on seisukohal, et see peaks olema liberaalsem, Vana-Euroopa on sellele vastu. See on huvitav teema, et kui me lähme detailidesse ja ütleme, et Euroopal on paljud direktiive. Poliitiliste detailide taga on eri erakondi: vasakpoolsed, rohelised. 
Jõks: me ei tohi laskuda olukorda, kus otsustus on väga väikese grupi inimeste käes. Olukorras, kus pärast Brexitit on mitmed olulised sündmused toimumas: valimised Prantsusmaal, Saksamaal, on oodata uusi muutusi, samuti ka Itaalias. Olukord on väga tõsine, kus erinevad liikmesriigid vaevlevad eri probleemidega: rahulolematus seoses töötajate lähetamise direktiiviga. 
Kallas: täna seoses Brexitiga ei ole ühtegi selget seisukohta ei Saksamaal ega ka Brittidel. 
Nestor: 1930ndatest ja teisest maailmasõjast oleme õppinud, et riigid peavad tegema koostööd. 
Ott Karulin: Avaringis on Nestor ja Kallas võtnud semuliku ja Kaljurand diplomaatilise positsiooni. Jõks on üsna ettevaatlik ning Reps ja Helme justkui kõige enam valmis sisuliseks debatiks.
VÄLISPOLIITIKA: esimene seisukoht Allar Jõksilt: välispoliitikat on peetud minu nõrgemaks küljeks. Minu nõrgim külg on huumorisoon. Välispoliitikas nõustun Taavi Rõivasega. Minu isiklik seisukoht on, et vähem Euroopat on tegelikult rohkem Euroopat. 
Mart Helme: igasugune poliitika on ajas, igasugune retoorika mahub samuti aega. Loomulikult kandideerin ma täie tõsidusega. Mul on tunne, et riigikogus on küllalt raske üksmeelt leida. 
Raul: Tore hommikune uudis RE +SDP+ KE! RE peaks ainult meelde jätma, et hr. Kallase lubadus /intervjuus "peaministriga"/, et annab valitsuse moodustamise VÕITJALE, kelleks on aastaid olnud KE!!! Kas tõesti loobub RE valitsuse moodustamisest? Elame näeme!
Murest murtu: Küsimus hr.Nestorile: Mida võtaksite presidendiks saades ette Eestit ohustavate paremäärmuslike vanaprouadega?
Kanditaat...: Nestor oleks väga hea,aga teda on siin kohapeal rohkem vaja.
Kas Allar Jõksi kontorinaljad tulevad Kadriorgu, kui ta saaks presidendiks?: Olen õppinud seda, et Eino Baskin ma ei ole, samuti "Tujurikkuja" tasemele ma ei saa. Suutsin tuju rikkuda nii endal kui ka valijatel. 
Kas Reformierakond on Marina Kaljuranda vedanud alt?: Ärme jookse sündmustest ette. See oli minu ettepanek ligi kuu aega tagasi, et Siim Kallasel oleks võimalus kandideerida riigikogus. Ma ei ole kunagi seadnud presidendivalimisi oma isiklikuks ambitsiooniks. Poliitikud peaks otsima Eestile parima presidendi, jättes kõrvale poliitilised eelistused. 
Mis oleks Mailis Repsi loobumise hind, et Keskerakond saaks "parketikõlblikuks"?: meie huvi on minna valimiskogusse, sest ta on otsevalimistele kõige lähedasem versioon. 
Kallas: me oleme Eikiga kokku saanud ja kokku leppinud, et üks meist saaks presidendiks. 
Ja debatt on alanud! Eilne õhtu tõi murrangu: kes saab presidendiks? Kas Eiki Nestor või Siim Kallas? 
Debatt on kohe-kohe algamas. Delfi ja lugejatega koos võtavad blogis sõna ka meie ekspertide kogu liikmed: Ott Karulin - ajalehe Sirp peatoimetaja, Arvamusfestivali eestvedaja Kadri Lainas - kommunikatsiooniekspert, Eesti Väitlusseltsi kohtunik Erik Moora - ajalehe Eesti Ekspress peatoimetaja, politoloog
https://twitter.com/DelfiEE/status/767993416240300032
jmetsa: Oma vastuses Indrek Neiveldile tegi Kalle Muuli selgeks, et poliitikas valitakse juhtideks mitte tarku, vaid populaarseid inimesi. Mida tuleb teha, et me saaksime oma riigi juhte valida tarkuse järgi?
SUL ON TULEVASELE PRESIDENDILE KÜSIMUS? Kommenteeri, küsi otse siin blogis või Twitteris #delfidebatt 
Esimesed debatil osalejad on kohal: Siim Kallas ja Mailis Reps. Debatini on jäänud pool tundi! 
Tere hommikust! Viimased ettevalmistused Delfi ja Eesti Päevalehe suureks presidendikandidaatide debatiks meie toimetuses on käimas. Kell 11 algaval debatil osalevad Siim Kallas, Eiki Nestor, Marina Kaljurand, Allar Jõks, Mart Helme ja Mailis Reps, saadet juhivad Eesti Päevalehe tippajakirjanikud Kärt Anvelt ja Tuuli Jõesaar, oma küsimuse küsib igalt kandidaadilt ka LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg. Võite kindlad olla, et iga kandidaat peab seisma silmitsi ka mõne küsimusega, mida neilt varem küsitud ei ole. Ütle sõna sekka siinsamas otseblogis!