Berlusconi sai Putini aju

 (5)

1997. aastal Nobeli preemia võitnud ja paljudes Euroopa teatrites etendusi lavastanud draamakirjanik Dario Fo sõnul on tema uuel näidendil kaks pealkirja — „Ja siis teeme temast farsi“ ning „Kahepealine anomaalia“. Mida nendega öelda tahetakse, sellest saab Fo hinnangul kõige paremini aru komöödiat vaadates.

Küsimusele, millest see näidend räägib, vastas itaalia teatrilavade armastatuim koomik, et tegu on kirgliku austusavaldusega Itaalia muljet avaldava peaministri fantaasiarikkusele ja mitmekülgsusele.

Viimastel aastatel just oma poliitiliste komöödiatega populaarsust kogunud Fo uue etenduse alguses kutsub Berlusconi, just nii nagu sel suvel, Venemaa presidendi Valdimir Putini külla oma päikeselisse Sardiinia villasse. Sündmused võtavad aga veidra pöörde, kui palgamõrtsukad Putini maha lasevad ja Berlusconit raskelt haavavad.

Ainus Berlusconi võimalus ellu jääda, on lasta endale osa Putini ajust siirata. Tulemuseks on vodkat kõrist alla valav ja venekeelseid ilukõnesid pidav Berlusconi, kes kuulutab tšetšeeni võitlejad oma koalitsioonikaaslasteks.

Fo selgitab, et tema loodud Berlusconil on kaks aju, kuna ühte kasutab ta oma jahmatavate avalduste tegemiseks ja teist samas kohe öeldu ümber lükkamiseks. Näiteks paneb saali naerust rõkkama Berlusconi fraas, et Benito Mussolini oli leebe diktaator, kes vaenlasi piirialadele puhkama saatis.

77-aastane Fo selgitab, et tema kehastatud Berlusconi on isik, kes ütleb, siis endale vastu räägib, siis anekdoodi vestab, seejärel valetab, ning oma laste peade nimel öeldu õigsust vannub. Samas on see Fo sõnul ka isik, kes müüb, ostab, vahetab, ja lõpuks kohtusse satub, kuid sealt kohe nagu „libe angerjas“ välja vingerdab, sest tema, Silvio, on seaduse ees teistest võrdsem ja karistamatu.

Nutikaid lavatrikke kasutades esitab Fo peaaegu pöialpoisi kasvu peaministrit imiteerides ka nägemuse sellest, kuidas Berlusconi kruiisilaeva laulikust Itaalia rikkaimaks meheks ja valitsusjuhiks sai.

Fo näidendit „Kahepealine anomaalia“ saadab aga selle esietendusest saadik suur meediakära, kuna alles mõni nädal tagasi keelati Itaalias opositsiooniliste vasakpoolsete käsutuses olevas riigitelevisiooni RAI 3-ndas kanalis tuntud koomiku Sabina Guzzanti Berlusconi-kriitiline saade.

Ka Dario Fo on Itaalias kuulus kui riigitelevisiooni ekraanil keelatud satiirik. Juba 1960-ndatel aastatel sai ta ligi 10-aastase esinemiskeelu valitsuskriitiliste esinemiste tõttu. Viimastel aastatel pole Fod teleekraanidele lubatud aga tema Berlusconit pilavate komöödiate pärast. Nii esitab Fo oma näidendeid sageli ka väikeste sõltumatute satelliittelevisioonide vahendusel.

Enne esietendust antud pressikonverentsi lõpus ütles Fo Voltaire’i tsiteerides — Taevas aidaku riiki, kus ei osata naerda ei iseenda ega oma valitsejate üle ning taevas aidaku ka riiki, kus satiirikud peavad end tsensuuri ja hävitamise hirmus varjama. Fo lisas, et temale ja ta koomikust lavapartnerile ning abikaasale Franca Ramele annab uute satiiritükkide lavale toomiseks julgust ja jõudu vaid teatripublik, kes neid ikka ja jälle üle terve Itaalia ka ilma igasuguse reklaamita vaatama tuleb.