Ave Tarrend: 10 käsku XXI sajandi inimesele
Ära püüa alati olla igal pool, võta vahepeal ka aeg maha! Ära rutta kiiresti muutuvatele trendidele järele! Õpi ütlema „ei“ — üleliigsele ja kasutule oska keerata selg! Naudi ja ela mõõdukalt, et suudaksid seda teha kauem! Ära tee midagi teiste kulul või järeltulevate põlvkondade arvelt! Püüa saavutada oma elule kvaliteet töö või heategude abil.
Need on vaid mõned 10 käsust, mis on formuleerinud saksa vaba aja ja tulevikutrendide uurija professor Horst Opaschowski, analüüsides viimaste aastate ja aastakümnete arengutendentse. Käsud on pigem keelava kui soovitava iseloomuga ja lähtuvad sellest, et meie elu on muutunud materiaalseks, individuaalse eneseteostamise ja kapseldumise musternäiteks.
Kuigi prof. Opaschowski on oma tähelepanekud ja statistilised analüüsid teinud Lääne-Europa arenenud riikide ja Ameerika näitel, võib kogu argumentatsiooni üle kanda ka Eesti ühiskonda, sest sarnasused on silmaga nähtavad.
„Kümme käsku 21. sajandi inimesele” on sõnastatud kümnest trendist lähtudes, mis iseloomustavad praegust ja tulevast ühiskonda. Trend number 1 ei üllata kedagi ja on ammuteada fakt. Tegemist on globaliseerumisega — kaupade, turgude, ja teenuste ülemaailmse levikuga. Samas kui Coca-cola või Harley Davidson kõikjal maailmas oma kaupu ühte moodi strateegia ja suure eduga turustavad, on paljudel teistel kaubamärkidel raskusi olla igas maailma nurgas ühtemoodi edukad.
Sellepärast on viimastel aastatel moodi läinud nn glokaliseerumine — globaliseerumise ja lokaliseerumise õnnestunud segu. Muusikakanal MTV, kes peab üle kogu maailma 30 erinevat rahvuslikku programmi, demonstreeribki seda viimase aja edukat retsepti.
Teine tulevikutrend on suunatus teenindusühiskonnale. Üha enam on nõutud tegevusalad, mis on spetsialiseerunud erinevate teenuste pakkumisele. Need ajad, mil üks inimene pidi oskama nii autot parandada, maja ehitada kui ka lapsi välja koolitada, on möödas.
Kolmas ja neljas tulevikutrend on orienteeritus kõrgele töötulemusele ja kõrgele elukvaliteedile. Nii kaasaegse kui ka tulevikuinimese eesmärgiks on ja saab olema maksimaalse tulemuse saavutamine tööpostil ning soov kogeda optimaalset naudingut vaba aja veetmisel. Elukvaliteedi parandamise nimel, selle nimel, et võimalikult rohkem näha, kuulda, läbi elada, konsumeerida, osta, reisida jne töötatakse kasvõi 60 tundi nädalas. Optimaalne töötulemus garanteerib nii sotsiaalse tunnustuse kui ka eluks vajalikud naudingud.
Viienda, kuuenda ja seitsmenda tulevikutrendi moodustavad medialiseerumine, mobiliseerumine ja kiirus. Arvutid, lennukid ja autod on muutnud meie maailma väikseks ja kiiresti kätte saadavaks. Tulevane põlvkond tahab olla liikuv, rahutu ja kogu aeg kõigega kursis, sest kardetakse millestki ilma jääda. Ühte lühikesse ajavahemikku püüab tänapäeva noor toppida nii internetis surfamise, videomängud, CD-plaatide kuulamise, kuid miks mitte ka sõpradega peo pidamise või mõne raamatu sirvimise. Noor inimene vajab 48 tunnist päeva, homseid lehti tahab ta lugeda juba täna, ühe õhtu jooksul jõuda kolmele erinevale party´le.
Mis puudutab internetti, E-kommertsi, ja muid online-teenuseid, siis on tulevikuuurijad nende suhtes skeptilised. Mitte see, et inimesel on kodus internetiühendusega arvuti, ei suurenda tulevikus digitaalset lõhet erinevate inimgruppide vahel, vaid see, kas ta oskab internetist saadud informatsiooni puhul eristada olulise ebaolulisest, seda infot analüüsida ja kas tal on võõrkeelte kasutamise oskus, muutub tulevikus oluliseks. Kuid neid oskusi ei arenda mitte internet, vaid kõige tavalisem üldhariduslik kool. Siit järeldus: haridusprioriteediks number 1 tuleks kuulutada korraliku baasahriduse omandamine ja mitte sülearvuti ja internet, ütleb prof Opaschowski oma uurimuses.
Ning lõpetuseks ütlevad tulevikuuurijad, et ülejäänud 21. sajandi märksõnad on rahvastiku vananemine, üksikisikutest koosnevad majapidamised ja individualiseerumine. Vanaks peetakse seaduse järgi inimesi keskeltläbi alates 65 eluaastast. Kuid aktuaalne uurimus näitab, et tegelikult algab vanadus tänapäeval alles 76 eluaastast. Lääne-Euroopa ühiskonnad ja koos nendega ka Eesti vananevad, kuid tänapäeva pensionärid kujutavad endast suhteliselt tervet, elurõõmsat, reisidele ja muudele meelelahutustele alti inimgruppi.
21. sajandi keskpaigaks ennustatakse ÜRO demograafiakomissioni andmetel meeste keskmiseks elueaks 87,5 ja naistel koguni 92,5 eluaastat. Noori on uuritud juba suhteliselt palju, kuid homsete vanurite eluhoiakutest ja eelistustest ei tea me suurt midagi. Ka üha suurenev üksikute inimeste grupp, kes lükkab perekonna planeerimise keskikka, kui seda üldse ette võetakse, on suhteliselt vähe uuritud sotsiaalne grupp.
Tulevikuurijad ütlevad, et singlid on küll tarbimisühiskonna lemmiklapsed, kuid kui selline trend ühiskonnas süveneb, siis elame me 50 aasta pärast lastelasteta kobedate ja enesega suurepäraselt hakkama saavate vanakeste maailmas.
Ning selleks, et seda ei juhtuks, ongi tulevikuurijad formuleerinud 10 käsku, mis mõeldud ennekõike noorele inimesele, kelle elu möödub peamiselt 21. sajandil.
