Avalik kiri: Tallinna Televisioonis on palju saateid, kus saavad sõna erinevate erakondade esindajad

 (181)
Avalik kiri: Tallinna Televisioonis on palju saateid, kus saavad sõna erinevate erakondade esindajad
Toomas LeppFoto: Andres Putting

ERR nõukogu,
Avaliku Sõna Nõukogu,
Eesti Ajakirjanike Liit

Laupäeval kõlasid ERRi saates „Rahva teenrid“ mitmed süüdistused Tallinna TV aadressil. Näiteks Lauri Hussari sõnul tegevat Tallinna TV jõhkrat reklaami Keskerakonnale. Üldse olevat TTV jõhker avaliku võimu kuritarvitamine. Külli-Riin Tigassoni sõnul peaks Tallinna TV tegevuse kohtusse kaebama.

Samasisulised ja -sõnalised süüdistused esitas muuseas ka Õhtuleht oma juhtkirjas. Kui sinna lisada veel Hussari-Tigassoni arvamus ja Postimehes ning Eesti Ekspressis ilmuv tavapäraseks kujunenud sõim TTV aadressil, võiks arvata, et teatavatel meediaväljaannetel on kartellikokkulepe, mille eesmärk on diskrediteerida Tallinna televisiooni.

ERR-i üks olemasolu põhiosiseid on tasakaalustatus. Kui ERR arvab heaks kritiseerida või lausa sõimata legitiimseid poliitilisi institutsioone, siis on tal ka kohustus vastavatele sihtmärkidele sõna anda. Sama kehtib omavalitsuste poolt ellukutsutud institutsioonide suhtes nagu TTV.

Seotud lood:

ERRis ei peaks olema võimalik, et lahmitakse ja esitatakse süüdistusi ilma vastaspoolele sõna andmata või eelnevalt asjaolusid täpsustamata. Avalik-õiguslike kohustuste kõrval on see tasakaalu printsiip ka üks põhjusi, miks ERR töötab vastava seaduse alusel. Tallinna TV on ellu kutsunud linnavolikogu, kanal täidab linnavolikogu kinnitatud põhikirja ja volikogu määratud nõukogu otsuseid.

See on põhimõtteline erinevus. Loomulikult täidab TTV ka ajakirjandusliku hea tava põhimõtteid.

Kui valijad on andnud mandaadi ühele erakonnale, siis põhiseaduslik demokraatia väljendub aastatel 2009–2013 selle erakonna absoluutses enamuses, kes moodustab ka Tallinna linnavalitsuse ja annab Tallinna linnapeale vastavad volitused.

Volikogus kinnitatud TTV kontseptsioon kohustab TTV-d tegema suures mahus Tallinna teemalisi saateid. Seda on ka TTV teinud. On selge, et mitmetes uudistesaadetes saavad sõna linnaametnikest Keskerakonna liikmed, kuna nad annavad infot ametkondade tegevuse kohta.

Kui Külli-Riin Tigasson või Lauri Hussar erapooletute ajakirjanikena oleksid soovinud, siis küsides TTV-lt saadete kohta, oleksid nad teada saanud, et Tallinna Televisioonis on palju saateid, kus saavad regulaarselt sõna erinevate erakondade esindajad.

Loe veel

1. „Mina, tallinlane“
Sotsiaaldemokraat Andra Veidemanni juhitud regulaarne elusaade, kus esinevad mitmed mittekeskerakondlikel positsioonidel olevad inimesed.
2. „Mõtleme taas“
Saatejuht Andres Raid, iga saate külaline on reformierakondlane Igor Gräzin. Saates esineb pidevalt ka mittekeskerakondlane Toomas Kümmel, kes kandideerib Jõelähtmes valimisnimekirjas.
3. „Vaba Mõtte Klubi“
Saatejuht on Eesti Ajakirjanike Liidu esimees Peeter Ernits. Saate püsiesinejad Mart ja Martin Helme on EKRE juhtkonnast, lisaks esinevad saates kaitseväe asjatundjad ja vabamõtlejad brigaadikindral Urmas Roosimägi ja kirjanik-kolonelleitnant Leo Kunnas ning euroskeptik Anti Poolamets. Saates on korduvalt esinenud reformierakondlane Ignar Fjuk ja sotsiaaldemokraat Maimu Berg.

Igaüks võib Tallinna TV kodulehelt järelvaatamise korras kõiki TTV saateid vaadata ja nende poliitilises suunitluses veenduda.

Härra Hussar, kui ta oleks huvi tundnud, oleks saanud teada, et kui TTV näitas Keskerakonna kongressi, siis tehti seda Keskerakonna palvel ja tasu eest, mitte aga maksumaksja raha eest. Muide, Keskerakonna kongressi näitas samal ajal otse ka Delfi.

Kas selles on midagi kriminaalset, et otse-eetris näidatakse Eesti suurima erakonna kongressi, härra Hussar? TTV oleks heameelega näidanud ka Reformierakonna suurt pidu, aga viimased hoopis salastasid seal toimuva. Keegi ei tohtinud teada, kes seal esinevad.

Septembri algusest on TTV programmis uudistesaade „TÄNA“, milles on saanud ja saavad sõna kõikide erakondade esindajad, valitsuse liikmed, erapooletud kommentaatorid, Tallinna ametnikud jne.

Alates 16.09 on eetris TTV saade „Sihtmärk....“. Seal tutvustavad end Tallinna ja teiste linnade linnapeakandidaadid Mart Helme, Georg Pelisaar, Andres Anvelt jne.

Alates 18. 09 on eetris saade „Valimiste aeg“, kus täiesti apoliitilised BNSi juht Ainar Ruussaar, politoloog Rein Toomla ja teised arutavad eelseisvaid valimisi sisuliselt.

Lisaks eelnimetatuile on täiesti apoliitilised ka TTV kultuuri- ja muusikasaated.

Tallinna Televisioon on teinud ettepanekud kõikidele erakondadele omasaadete tegemiseks Tallinna TV ekraanil vabal valikul. Tallinna TV on andnud võimaluse kõikidele valimistel osalejatele tasuta klippide näitamiseks TTV programmis ja alates 16.09 on iga päev Tallinna TV eetris vastav rubriik, kus debateerivad erinevate erakondade ja valimisliitude esindajad.

Eeloleva nädala teemad on muuseas:
E: 16.09 – Erakondade valmisolek eelseisvateks valimisteks. Kui tugevate nimekirjadega välja minnakse?
Stuudios: sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, EKRE, VIK.
T: 17.09 – Mustamäe arengusuunad - stuudios linnaosa esinumbrid
K: 18.09 – Haabersti arengusuunad – stuudios linnaosa esinumbrid, kuni 18. oktoobrini.

Austatud ERR nõukogu ja juhatus, aga ka kõik teised Eesti ajakirjandusväljaanded. Kas ülaltoodu annab alust nimetada Tallinna Televisiooni maksumaksja kulul tehtavaks Keskerakonna propagandakanaliks, viitega kriminaalsele tegevusele ja lubadusega minna isegi kohtusse? Kas kohtusse antakse sel juhul Tallinna valijad? Sama küsimuse esitan ka Avaliku Sõna Nõukogule.

Mõni sõna ka ERRi saatest „Olukorrast riigis“. Mõlemad saatejuhid kiitsid (15.09) ülipaljusõnaliselt Eerik-Niiles Krossi ja sama paljusõnaliselt ründasid Edgar Savisaart. Kõlas ka mõte, et Savisaare kui korruptandiga pole isegi mõtet diskuteerida. Kas see on tasakaalustatus, küsin ma ERRi nõukogu liikmetelt kui Eesti Ajakirjanike Liidu liige ja Tallinna kodanik?

Veel enam, saatejuht Anvar Samost, kes on Postimehe vastutav peatoimetaja, arutab enda tööandja, Eesti Meedia asju, ülistades taevani Mart Kadastiku esinemisi ja Eesti Meedia eriliselt positiivset osa ajakirjandusmaastikul, pühendades selle suure osa saateajast. Ja seda tasakaalustatud Rahvusringhäälingus.

Miks ei ole ERRi jutusaadetes kunagi ühtegi Tallinna Televisiooni töötajat? Näiteks Revo Raudjärv, Üllar Luup, Maris Johannes? Miks on vaid erameedia esindajad?

Ma tean ERRi nõukogu võimalikku vastust: „Olukorrast riigis“ on arvamussaade, et teistes saadetes tagab ERR tasakaalustatuse jne. See siiski ei põhjenda saates „Olukorrast riigis“ pidevalt kõlavat ühepoolseid poliitilisi arvamusi. ERRi nõukogu endine esimees Andres Jõesaar juhtis pidevalt tähelepanu puudustele saates „Olukorrast riigis“, kuid midagi pole muutunud.

ERRi nõukogu praegune esimees lubas, et see, kuidas valimiste aastal tasakaalu saavutada ja hoida, saab olema ka nõukogu päevakorras. Kahjuks on saanud tavapäraseks vastutusest kõrvale põiklemise viisiks ERRi nõukogu viited, et programmi sekkumine ei ole võimalik. Ärge sekkuge, aga tagage ERR tasakaalustatus.

Toomas Lepp,
Eesti Ajakirjanike Liidu liige,
SA Tallinna TV juhatuse liige

Vastuseks Toomas Lepa avalikule kirjale raadiosaate „Rahva Teenrid“ osas.

Külli-Riin Tigasson: Riigi ja omavalitsuse suhtekorralduse eesmärk peab olema kodanike informeerimine, mitte partei maailmavaate propageerimine

Ütleksin „Rahva Teenrite“ saates esinenuna paar sõna selgituseks, sest mul on kahju, et kõnealuse pöördumise autor on paarist saates kõlanud väitest veidi valesti aru saanud – üritan end edaspidi täpsemalt väljendada.

Saates viitasin, et taolisi tegevusi, sh Tallinna linnaosalehti, kõnealust TV-d ja üldse mitmeid teisi Eesti avaliku sektori PR-projekte peaks hindama kohus põhiseaduslikkuse seisukohast. Nii nagu hindas riigieelarvest teatud ministreid soosiva kampaania tegemist 1977. aastal Saksa põhiseaduskohus.

1976. aasta Saksa liidupäeva valimistel olid toona võimul olnud sotsiaaldemokraadid kasutanud riigieelarve vahendeid, et toota trükiseid ja muid materjale, mis pidid sotside valitsemisaega kujutama positiivses võtmes ning kristlikud demokraadid andsid sotsid kohtusse.

Saksa põhiseaduskohus tuli järeldusele, et võimul olev partei ei tohi kasutada valitsuse vahendeid selleks, et teatud partei maailmavaadet propageerida, kuna see vähendab põhiseadusega sätestatud valimiste vabadust ja võrdsust ning vähendab võimalust võimu vahetumiseks.

Ka Eesti põhiseadus on kantud samadest väärtustest – valimised on vabad ja ühetaolised, Eesti on demokraatlik riik. Valitsus ega linnavalitsus ei tohi kaasata avalikke vahendeid parteilisesse valimiskampaaniasse, valitsuse ja linnavalitsuse PRi eesmärk saab olla üksnes kodanike informeerimine.

Valimisreklaami tuleb teha partei ja kandidaatide endi vahendite arvelt. Riik ja kohalikud omavalitsused vajavad suhtekorraldustööd, aga selle eesmärk peab olema kodanike informeerimine ja ajakirjanike päringutele vastamine, mitte aga ühe või teise partei maailmavaate propageerimine. Eesti valitsuse tasandil on sellest aru saadud (üksikuid eksimusi esineb, nagu MISA poolt tellitud reformierakondlaste propagandafilmid), Tallinna linnas näikse aga esinevat selles vallas massiivseid rikkumisi.

Mis puutub teistesse Lepa etteheidetesse, siis leidsin, et nende valimiste eel välja käidud idee hakata avalikest rahadest teatud parteile või üksikisikule kampaania tegijaid karistusseaduse alusel karistama on praktikas raskesti teostatav. Seda põhjusel, et kui näiteks Tallinna TVs ka soositakse üht või teist erakonda, tehes talle sisuliselt kampaaniat, oleks väga raske kedagi kriminaalasjas individuaalselt vastutusele võtta.

Seega oleks parem anda hinnang Tallinna tänavatel olevatele plakatitele, linnaosalehtedele ning Tallinna televisioonile põhiseaduslikkuse alusel, mitte hakata üksikisikute vastu kriminaalasju algatama. Süü (ehk see, kus saab mängu tulla karistusseadustik) on üldiselt midagi individuaalset, aga vastutus organisatsioonikultuuri eest, mis soosib avalikest vahenditest kampaania tegemist, on pigem kollektiivne. Kui lubatu ja lubamatu piirid selgelt defineerida, saaks asjad paremaks minna.