Avalik järelepärimine Jürgen Ligile: 10 kriitilist küsimust ESMi kohta

 (176)
DELFI TARTUS: Rahandusminister Jürgen Ligi vaidleb õiguskantslerile vastu: ESMi kohustused ja nende suurus on lõplikud.
Foto: Tanel Meos

12 ühiskondlikku organisatsiooni ja 45 inimest saatsid täna avalikult rahandusminister Jürgen Ligile järelepärimise, tundes muret kümne Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) puudutava küsimuse üle.

31.07.2012
Austatud rahandusminister, hr Jürgen Ligi

Pöördume Teie poole avaliku palvega selgitada meile kui Eesti Vabariigi kodanikele ja maksumaksjatele arusaamatuks jäänud küsimusi. Teie poole isiklikult sundis meid pöörduma asjaolu, et Te olete kõige enam informeeritud viimase aja sündmustest, mis puudutavad meid maksumaksjatena oluliselt ja mille tulemusena võib meie maksukoormus kasvada talumatult suureks. Samuti asjaolu, et ELAK-i istungid on kinnised ning avalikud allikad ei võimalda jälgida ESM ja Fiskaalpakti arutelu käiku.

Meie küsimused on järgmised:

1. Miks nõustusite European Financial Stability Facility (EFSF) ajutise - ja hiljem Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) nime kandva alalise päästemehhanismi asutamisega, kuigi Euroopa Liidu Leping ning ka selle täiendatud versiooni artikkel 125 keelab teiste liikmesriikide ja nende organite osas rahaliste kohustuste võtmise?1 Nimetatud kohustuste võtmise vastuolu kehtiva õiguskorraga kinnitab fakt, et koos otsustega luua alalised päästemehhanismid otsustati teha täiendus ELTL artiklisse 136, mis hakkab lubama selliste mehhanismide loomist.2 Kuna nimetatud muudatus ei ole tänaseni jõustunud, siis palume selgitada, miks Te olete seisukohal, et ESM ja EFSF leping ei ole vastuolus ELTL artikliga 125?

Seotud lood:

2. Palume selgitada, miks oli vaja moodustada EFSF eraõigusliku juriidilise isikuna Luksemburgis ja miks ei kasutatud selleks rahvusvahelise organisatsiooni vormi?

3. Kuidas välistate riski, et võimalike tõsiste finantsprobleemide puhul ei saa Eesti ESM-st mitte kunagi abi, sest meie finantsraskused ei kasva kunagi nii suureks, et see hakkaks ohustama EL kui terviku finantsstabiilsust?3 Palun edastage viited, millistest allikatest on võimalik veenduda, et väikeriikide abivajaduse puhul ei arvestata nõuet, et neid tabanud kriis peaks ohustama kogu euroala.

4. Teie osalusel ja heakskiidul asutamisel olevale ESM’le ja kõikidele tema töötajatele on antud erilised privileegid ja immuniteet s.h see, et organisatsiooni vahendid, otsuste menetlust ja langetamist kajastavad dokumendid on salajased ning otsuseid langetavad ametiisikud on puutumatud (Sic!). Seega ei saa nimetatud isikuid isegi Euroopa Kohtusse ega ühegi riigi või rahvusvahelisse kriminaalkohtusse kaevata.4 Palume selgitada, millised õiguslikud lahendused on mõeldud olukorraks, kui ESM juhtorganite liikmed või töötajad peaksid toime panema näiteks finantskelmuse ESM varade suhtes?

5. Mõistame riigikohtu lahendi valguses, et ESM ei ole EL õigus, kuid on siiski EL õigusega seotud. ELTL artikli 296 lõike 2 järgi eksisteerib Euroopa Liidu õiguses nõue, mille kohaselt peab õigusaktis põhjendama, mis on langetatud valikute põhjuseks. ELTL teise lisaprotokolli artikli 5 kohaselt „[]iga seadusandliku akti eelnõu peab sisaldama üksikasjaliku seletuse, mis võimaldab hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist“. ESM lepingu eessõnast ei ole võimalik tuvastada põhjendust, miks ESM-le ja kõigile tema töötajatele peeti proportsionaalseks ja vajalikuks ette näha kõik eelloetletud immuniteedid. Sellega seoses palume teatada, millisel Eesti riiklikul kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik leida vastavad põhjendused ja selgitused?

6. Riigikohtus väitsite, et ELAK komisjonis arutati põhjalikult „erandkorras ühehäälsuse põhimõttest loobumist ja ka 85% häälteenamuse nõude sisseviimist“, enne kui sellega nõustusite. Kuivõrd olete rõhutanud seda, et otsus on tehtud läbipaistvalt, oleme püüdnud leida internetist ELAKi koosoleku arutelu käiku jälgida võimaldavat infot, kuid see ei ole õnnestunud. Sellega seoses palume teatada, kus Eesti riiklikul kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik leida põhjendused selle kohta, millised argumendid olid kaalumisel just sellise hääletusmehhanismi kasuks otsustamisel? Samuti palume teatada, miks ei olnud võimalik kasutada ELL artiklis 16 lõikes 4 väljatöötatud häälteenamusel hääletamise võimalust, mida seni 27 liikmesriiki on pidanud piisavalt paindlikuks ja samas väikeriikide huve arvestavaks ning mis samuti välistab üksikute liikmesriikide võimaluse olulisi otsuseid blokeerida? Millised olid ülekaalukad avalikust huvist tulenevad kaalutlused, mis sundisid häälteenamusel lähtuma üksnes kapitalist ja hoiduma täiendavast liikmete häälteenamuse nõudest ja seeläbi vähendama võrreldes EL õigusega Eesti hääle kaalukust häälteenamusega otsustamisel?

7. Palume selgitust, kuidas oleks Eesti Vabariigil võimalik väljuda ESM lepingust, kui me ei jõua enam meile võõraste isikute poolt pealepandud finantskohustusi täita. ESM lepingus puuduvad sätted sellest väljumise kohta. Lissaboni lepingu ühe suure edasiarendusena teavitati avalikkust sellest, et „Esimest korda on lepingus sätestatud liikmesriigi võimalus soovi korral Euroopa Liidust lahkuda ning esitatud kord, mida sellisel juhul kohaldatakse.“ 5 Miks on ESM Eestile olulisem kui EL selliselt, et EL liikmelisus on seatud võimalusega lahkuda, kuid ESM-ist lahkuda ei saa? Kas me saame õigesti aru, et ESM jääb pöördumatult siduvaks kõikidele tulevastele Riigikogu koosseisudele isegi siis, kui Eesti teoreetiliselt EL-st Lissaboni lepingus toodud menetlusega lahkub? Millisest allikast on võimalik lugeda selle teoreetilise, kuid seadusega selgelt ettenähtud olukorra kohta?

8. Käesoleva aasta 9. juunil toimus Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide rahandusministrite ühine nõupidamine, millel Keskpank tegi ettepaneku panna „senior pointholderid“ vastutama nende poolt antud ebamõistlike finantskohustuste eest. Liikmesriikide rahandusministrid lükkasid nimetatud ettepaneku tagasi. Milline oli, hr Jürgen Ligi, Teie seisukoht nimetatud ettepaneku osas ja kas ka Teie arvates peaksid nimetatud isikute poolt võetud riske kandma Eesti maksumaksjad?

9. Kust plaanite Teie, hr Rahandusminister võtta need miljonid eurod, kui ESM otsusega nõutakse Eesti Vabariigilt 7 päeva jooksul (Sic!) miljonite eurode ülekandmist ESM’i või selle järeltulijate arvele? Kas sellise kiirusega on võimalik kasutada Vabariigi Reservfondi vahendeid või plaanite hankida neid turult olukorras, kus ka teised riigid peavad tegema sama ning ülenõudlusest johtuvalt tõstavad kapitaliomanikud oma kasumimarginaali nõudeid?

10. Olete korduvalt selgitanud, et otsused Euroopa Keskpangas võetakse vastu konsensuslikult. Arusaadavalt on teil selle väite toetuseks olemas ka allikas. Palun teavitage, kas viimase kolme aasta jooksul on Euroopa Keskpangas konsensuslikult vastu võetud kõik otsused või on tehtud otsuseid ka häälteenamuse põhiselt?

*Järelpäring koostatud Eesti Klubi initsiatiivil

Lugupidamisega allakirjutanud

Mati Väärtnõu
Eesti Klubi president
56282878

MTÜ Eesti Klubi
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus
Eesti Iseseisvuspartei
Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu
MTÜ Demokraadid juhatuse esimees Rainer Vakra
MTÜ Eesti Eruohvitseride Kogu
MTÜ Eesti Ühistegeline Liit
MTÜ Vabade Kodanike Ühendus
MTÜ Kristiine Üürnike Ühendus
MTÜ E-erakonna Algatusgrupp
Paul Tammert
Marje Tammert
Rein Sepp
Ivar Raig
Ülo Vooglaid
Enno Selirand
Andres Raid
Jaan Leetsaar
Andrus Helenurm
Valter Sääsk
Jaak Uibu
Jüri Ennet
Aare Kasemets
Aleksander Laane
Peeter Võsu
Henn Põlluaas
Aivar Koitla
Paul Puustusmaa
Vello Leito
Aarne Toomsalu
Rein Koch
Henn Leetna
Einar Laigna
Ingvar Tšižikov
Vladimir Maslov
Dagmar Mattiisen
Robert Närska
Äli Roodemäe
Tiina Pärnpuu
Malle Salupere
Madis Linnamägi
Mati Palm
Sulev Roosma
Toivo Palm
Tiiu Kuurme
Olavi-Jüri Luik
Tarmo Treimann
Alger Tammiste
Tõnu Ploompuu
Alvar Tipp
Margus Sardis
Maido Päike
Rene Naptal
Jaan Vaabel
Ann Suigussaar