Kui arvuti ütleb releedele, et lülitame elektri välja, siis on mul terve maja vooluta. Kõlab ju uhkelt — mõtle millised võimalused mul kõike juhtida on!

Mina isiklikult arvan, et mul ei ole seda automaatikat vaja.
Nüüd jõuamegi selle aruteluni, et kas ja millises mahus on automaatika majas otstarbekas. Kui tavaline maja elektriskeem näeb välja nii, et majja tuleb elekter, mis jaotatakse läbi kaitsmete erinevatesse pesadesse ja valgustitesse, siis automatiseeritud või intelligentsete majade elektrisüsteemis on lisaks kaitsmetele igas vooluringis relee, mida saab juhtida arvuti või spetsiaalse keskkontrolleriga.

Kõige tüüpilisem näide, millega maja automaatikat tutvustatakse, on sauna elektrikeris, mille saad näiteks tööl viibides üle interneti sisse lülitada, ja kui koju jõuad on saun ilusti soe.

Tänapäevase automaatika ja kodujuhtimissüsteemide põhiline viga on see, et need on muutunud objektideks.
Sellesmõttes, et sa pead nende süsteemidega tegelema ja oma mõtetes kuskil taustal pidevalt arvestama. Lihtne näide, mul on majas teisel korrusel laelamp puldiga lülitatav — puudub lüliti, vaid on väike telekapult, mille ühte nuppu vajutades läheb lamp põlema. Kui lamp oleks lihtsalt lülitiga, on sul lambi põlema panemiseks või kustutamiseks peas ainult üks käsklus — “vajuta lülitit”.

Nüüd sama situatsioon puldiga variandi puhul näeb välja nii, et kõigepealt pean pulti otsima, siis vaatama, et sõrm tabaks õiget nuppu, ja lisaks eelnevale, ootan veel tagasisidet, kas nupuvajutusele midagi muutus.

Kui sa tavalist lambilülitit vajutad, siis saad põhimõtteliselt käega katsudes aru, kas lamp on sees või mitte. Puldiga lambi lülitamise puhul on ainus tagaside see, kas lamp läks põlema või mitte, ehk sa ei saa pulti enne käest ära panna, kui oled selles veendunud.
Ei ole harvad korrad, kui ma peale esimest vajutamist pean ikkagi pulti suunama ning uuesti vajutama, et vastuvõtja saaks puldi signaali kätte ja edastaks minu soovi — “saagu valgus“ — automaatika arvutini, mis signaali peale lülitab antud lambi vooluringi sisse.

Lihtsast näitest sai keeruline monoloog teemal kui raske minu elu on.
Mulle tundub, tavaline lüliti on palju vaevatum kui puldiga jamada. Olgu, puldiga on ju laelampi magamistoas mugavam voodist lülitada.

Nüüd jõuame uuesti elektrisüsteemi projekteerimise juurde. Sa soovid voodist laelampi lülitada ja võidki seda teha — pane endale voodi otsa sobivale kõrgusele ja toaukse juurde lüliti, selline, et saad sama lampi nii toa ukse juurest kui ka voodist lülitada. Neid lüliteid nimetatakse veksellülititeks. Ja ei mingit kallist arvutisüsteemi või automaatikat ei ole sul sellise mugavuse organiseerimiseks vaja!

Tegelikult ei ole küsimus üldse mitte selles, kas üks või teine standard või automaatikakeskus on parem või mitte — see teema saab alguse sellest, kuidas sa elad või elada tahad. Kui sa nüüd oma rutiine ja elustiili analüüsides leiad, et sinu jaoks on väga oluline mingi olukorra automaatne lahendamine, ja seda ei saa tavapäraste seadmetega teha, peab kaaluma kas äkki on mõistlik mingit ägedamat automaatikat kasutada.

Üldiselt on aga enamus süsteemidel oma automaatika ja monitooringu süsteemid küljes. Näiteks küttesüsteemile saad sa “öelda”, et soovid tuppa 21,7 kraadi sooja. Samuti saad ventilatsioonisüsteemi reguleerida nii, et õhtul kindlal kellaajal asub süsteem vaiksemalt tööle. Ehk seda tüüpi mugavussüsteemidel on oma automaatika juba sisseehitatud ja eraldi arvutit nende juhtimiseks ei ole vaja.

Mulle tundub, et kogu see automaatika ja elu mugavaks tegemine on suuresti kinni sinu enda huvitatuses mainitud süsteemi välja mõelda, programmeerida ja näperdada. Valdav enamuse mugavuslahendusi saab loodud väga väikeste vahenditega läbi õige ja põhjaliku planeerimise. Kui aga tunned, et sinu elukvaliteet muutub paremaks kui maja elektrisüsteeme juhib üks programmeeritav keskus või arvuti, siis sellise süsteemi ehitamiseks on väga palju võimalusi.

Kirjutage interneti otsinguleheküljele “home automation”, mis tähendab inglise keeles kodu automatiseerimine, ja teil on lugemist nädalateks. Üks on aga kindel — kui sul on kasvõi väike kahtlus, et äkki soovid kunagi tulevikus mainitud süsteemi oma majale paigaldada, lase elektrisüsteemi paigaldajal iga pesa, lüliti ja valgusti juurde vedada nõrkvoolu juhe, näiteks CAT5 tüüpi.
Materjalikulu on hinna mõttes sekundaarne, küllaga saad sa hiljem, kui soov oma maja süsteeme läbi ühtse juhtkeskuse juhtida, seda lihtsalt teostada ilma, et sa peaksid uuesti kogu juhtmete süsteemi ümber ehitama hakkama.

Igasuguseid automatiseeritud süsteeme luua on kordades odavam, kui kõik enne hoolega läbi mõelda ning kaabeldustööd samal aja teostada.