See idee pole uus ja on kasutusel kõigis sülearvutites. Tavalise suurusega klaviatuuri korral läheb siiski vaja spetsiaalselt disainitud emaplaati,  hoolikalt läbimõeldud konstruktsiooni ja jahutusprobleemide lahendamist. Vaadeldud juhul kasutatakse iseseisvat toiteplokki ja kaht väikest ventilaatorit (protsessoril ja üldjahutuseks).  Kettaseadmeteks on väiksegabariidilised, sülearvutitele mõeldud seadmed.

Viimasel Zero-Footprint-PCmudelil on 533-MHz Intel Celeron protsessor, 128 MB mälu, 10 GB kõvaketas, 24x CD-ROM, flopiseade, 2 järjestik-, 1 paralleel- ja 2 USB-porti, integreeritud 3D-kiirendi 8MB videomäluga, võrguadapter ja 3D heli. Koos sama firma 15-tollise lamekuvariga maksab süsteem 1850 dollarit. Ligi 1000 dollarit maksva lamekuvari asemel võib kasutada ka suvalist kineskoopkuvarit.

Arvutimängude jaoks selline arvuti hästi ei sobi (kuigi ka odavamates koduarvutites kasutatakse integreeritud kuvaadapterit),  kuid kontorilauale küll. Kokku olevat müüdud 400 000 klaviatuurarvutit ja müük kahekordistuvat iga aastaga. Võrgutöökohtade puhul võib sageli flopist ja CD-ROMist loobuda (töörühma jaoks võib nt kasutada USB-liidesega välist CD-kirjutajat, mis vajaduse korral mõne arvuti külge ühendatakse). Sellega langeks arvuti hind tunduvalt alla 800 dollari.