Arto Aas: Venemaa on valinud sõjaka hääbumise tee
Naaber, kes soovib oma üha kahanevat regionaalset mõjuvõimu toore sõjalise jõuga suurendada. Ometi näitavad märgid, et Kremli tänase juhtkonna valikud süvendavad Venemaa isolatsiooni ja sotsiaalmajanduslikku hääbumist.
USA ja Euroopa Liit on kehtestanud järjest karmimaid Vene-vastased sanktsioone. Sanktsioonide mõju ei avaldu üleöö, kuid need halvendavad Venemaa majanduse ja sõjatööstuse konkurentsivõimet pikas perspektiivis. Sanktsioonid tabavad eelkõige Vene võimuladvikut ja nende kõige olulisemat tuluallikat ehk maavarade tootmisega seotud sektoreid.
Edaspidi on Venemaa kaitsevaldkonna-, naftatoodete tootmise või transpordiga tegelevatel ettevõtetel keerulisem leida finantseerimisallikaid ning investeeringuid uute projektide elluviimiseks. Olukorras, kus kodumaine kapital põgeneb juba aastaid Venemaalt ja tööstuse tehnoloogiline areng kärbub, on juurdepääsu ära lõikamine Lääne finantsidest ja teadmistest märkimisväärse mõjuga. Ka Euroopa Liidu põllumajandustoodete keelustamine kahjustab eelkõige Venemaa enda tarbijaid ja vähendab veelgi naaberriikide huvi Venemaal äri ajada.
Venemaa majandus on juba aastaid haavatav ja tasakaalustamatu, sest kolmandik SKTst tuleb energiatoodangust, millele lisandub ka märkimisväärne tulu relvastuse ekspordist. Igasugused tagasilöögid nendes sektorites mõjutavad oluliselt ka riigieelarve tulusid. Riikliku propagandamasina ja sõnavabaduse vaigistamise abil saab küll Venemaa inimesi lühiajaliselt lollitada väitega, et nende vaesumises on süüdi verejanuline Lääs, aga reaalne heaolu vähenemine võib viia ka muutuste soovini ühiskonnas.
Sanktsioonidega toime tulemiseks püüab Kreml pöörata pilku senisest enam Aasia ja kolmanda maailma poole. Paraku pole nende turgude ostujõud, kapitaliseeritus ja teadmiste tase kaugeltki võrreldav USA ja Euroopa Liidu omaga. Ning ükski koostöö, mis baseerub hirmul, ei ole pikaajaliselt püsiv.
Eesti ajab Euroopa Liiduga ühist poliitikat Venemaa suhtes. Oleme alati olnud huvitatud heanaaberlikest ja pragmaatilistest suhetest. Paraku sunnib drastiliselt muutunud julgeolekukliima ka meid riske ümber hindama.
Hiljutine NATO tippkohtumine kinnitas, et meie otsene kaitsevõime ja liitlaskoostöö suureneb lähiajal märgatavalt. Sellele lisaks peame välja arendama täieliku energiasõltumatuse Venemaast, mis eelkõige tähendab alternatiivseid gaasi tarneallikaid ja Eesti lahtiühendamist Loode-Venemaa elektrivõrkudest. Energiajulgeolek on kallis, aga riiklik sõltumatus on hindamatu.
