ARSTINA SOOMES: Kõik on teistmoodi - arst ei pea paberitööd tegema ning patsiendid naeratavad

Soomes Kankaanpää linna tervisekeskuses arstina töötav Anna Luik alustab tööpäeva kell kaheksa – enne jõuab võtta veel kiire kohvi ning kaerahelbepudru. Kümneminutiline jalutuskäik läbi metsatuka ning nukumajalikult korras majade vahel ning kohal me olemegi: punane telliskividest hoone on siinne tervisekeskus.

Kui kittel ning vormirõivad on seljas, vaatab Anna vahepeal tulnud posti ning ütleb kolleegidele tervitussõnad. Anna saab endale vastuvõtuks astmaõe kabineti.

"Teistel on oma kabinetid. Kuna mina ei ole siin ju kogu aeg, siis mul oma kabinetti ei ole, lähen sinna, kus on ruumi," seletab Anna. Kabinet on lihtne ning liigsele luksusele ei viita miski. Ka läbivaatuslaud on veidi vanamoodne, kuid Soomes lähtutakse põhimõttest, et kui tehnika töötab, siis seda vaid ilupärast välja ei vahetata.

 

Soome vanaprouad on vinged

Anna meelest on kummaline, et inimesed on Soomes ühest äärmusest teise: on tõeliselt lahedad vanaprouad, kes tulevad, lokid peas ning saavad endaga kenasti hakkama, teisalt on neljakümneaastased, kes vaevlevad ülekaalu käes ja ei oska iseendaga kuidagi hakkama saada.

Esimene patsient tuleb naeratades sisse ning Anna läheb soome keelele üle.
Proua põhimure on, et kõndida on vilets, kehahoid on paigast ära ning peaks olema parem. Anna uurib, kuidas rohud on mõjunud ning kirjutab välja uute tablettide asemel hoopis liikumisretsepti.

"See on uus projekt, et  annab üle 65-aastastele võimaluse liikuda. On oluline selles vanuses inimesed kodust välja saada," teab Anna.

Kiirustamata ning rahulikult vaadatakse läbi paberid ja arst küsib juurde ilma kiirustamata. Tundub, et patsiendi peale on aega piisavalt.

"Tegelikult on patsiendi peale aega 20 minutit, nagu Eestiski. Näiteks täna on kirjas kuus-seitse... kokku kolmteist patsienti ning kaks telefoniaega," näitab Anna oma päevaplaani.

Anna sõnul tundub aga, et Eestis on sama aja sees rohkem patsiente. Saladus on võib-olla selles, et  Soomes patsiente vahele ei võeta ning ainus variant saada arsti juurde on panna oma aeg kinni.

Ukse taga puuduvad järjekorrad: töö on süsteemne

Üks patsient jääb hiljaks ning siis helistatakse arstile vastuvõtust ning uuritakse, kas arst on nõus teda veel vastu võtma, kuigi tema nn vastuvõtu aega on jäänud veel vaid kümme minutit.

"Kui ma ütleks, et ei võta teda enam, vastu, siis nii olekski. Oluline on, et kellegi ajad üle ei läheks," seletab Anna siinset süsteemi.

Patsiendiga lähebki kiiresti, ta vajab uut retsepti ja tahab veidi aru pidada.

Kuidas vähendada arstide töökoormust?

Anna sõnul ongi lahendus võib-olla selles, et iga väiksema murega ei peagi arsti juurde tulema, vaid patsiendiga saab tegeleda ka õde, kes vajadusel edasi suunab.

"Eestis on ka ehk see viga, et eriarsti vastuvõtud on pidevalt liiga täis, ent tegelikult saab kergemate muredega hakkama ka perearst või õde.

Arsti töökoormust saab vähendada näiteks ka sellega, et arst ei kirjuta oma retsepte ega täida aruannet ise arvutis, vaid loeb diktofoni. Siin Kankaanpää tervisekeskuses on eraldi toas kolm sekretäri, kes kogu keskuse tekstid salvestavad ja ümber kirjutavad.

"Mulle endale meeldib ikkagi ise kirjutada, ent näiteks meil on hästi tore radioloog, tema elu teeb see tõesti dikteerimine tõesti lihtsamaks. Vaatab lihtsalt röntgenpilti ning loetleb järjest üles, mis vead on.

Kui hommikused patsiendid vastu võetud, ootab enne lõunat ees ka paarikümneminutiline ravimifirma esitlus, mis on ainult arstidele."Reeglid on järjest karmimaks läinud küll; muide näiteks Eestis ei või enam olla töö juures ka pastakat, kus on peal ravimifirma nimi.