Armeenia katkestas diplomaatilised suhted Euroopa Liitu kuuluvaga Ungariga. USA Valge Maja ja riigi välisteenistus on teinud Safarovi vabastamist taunivaid avaldusi.

Lugedes Ramil Safarovi kohtuasja materjale, selgub, et tragöödia sai alguse Armeenia leitnandi Gurgen Margarjani provokatiivsest käitumisest. Gurgen Margarjan sülitas Aserbaidžaani lipule ja solvas Ramil Safarovi, rääkides, et kohe on tulemas armeenlaste rõõmus tähtpäev 26 veebruar, Hodžalõ veresauna aastapäev.

Safarov on pärit Mägi-Karabahhiast, armeenia separatistide poolt okupeeritud aladelt ja võttis antud solvangut väga isiklikult. Enamus tema lähedasi on sõjapõgenikud ja paljud on ka tapetud armeenlaste poolt.

Õigustamata toimunud tragöödiat, eestlasena tunduks äärmiselt solvav kui keegi “naljatleks” 1941. aasta 14. juuni küüditamise aastapäeva üle.

Milline on juutide reaktsioon sarnaste seisukohtade esitamisega rahvusvaheline holokausti mälestuspäeva 27. jaanuaril kohta?

Hodžalõ veresaunas 1992 aastal 25.-26. veebruaril tapeti 613 tsiviilisikut, sealhulgas 106 naist ja 83 last.

Tegemist oli Karabahhi sõja suurima tapatalguga tsiviilisikute vastu.

Aserbaidžaanis elab üle miljoni põgeniku okupeeritud aladelt ja 30 000 inimest kaotas elu konfliktis.

Tundes asereid ja paljusid põgenikke Karabahhist-Hodžalõst tean, et tegemist on väga valusa teemaga. Olen kohtunud põgenikega Hodžalõst, kellel on igaühel oma traagiline lugu rääkida. On emasid kellel kõik pojad-tütred on tapetud..

Armeenia president Serž Sargsjan, kes osales Hodžalõ veresaunas separatistide komandörina, näitab Armeenia leitnandi Gurgen Margarjani tapmist rünnakuna kogu rahvuse vastu, õhutades nii rahvustevahelist vaenu.

Armeenia president Serž Sargsjani reaktsioon Aserbaidžaani leitnandi Ramil Safarovi amnestiale ei aita kaasa kogu Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelsele lahendamisele.

Ramil Safarov kandis karistust Ungaris 8,5 aastat. Arvestades tema tausta (ei ole varem karistatud) ei tundugi see nii lühike aeg. Breiviku 21 aastat 71 inimese tapmise eest on ehk leebem karistus.

Eesti 27 eluaegsest vangist on ainult üks isik varem kohtulikult karistamata ja ühe inimese tapmise eest karistatud. Kurjategija tappis võikalt kääridega kasusaamise eesmärgil vanema naise...Samas aga teist kääridega mõrvarit (tapsid piinates kodutu, lõigates ka kõrvad ära ) karistati 2003. aastal 15 aastase vanglakaristusega. Vabanes ennetähtaegselt 2008 aastal. Sarnane on kogu EL karistuspoliitika.