Armee kutseliseks?
Kutse NATO-sse annab uue läike reformistide unustussevajunud nõudele asendada praegune kohustuslik Eesti kaitsevägi elukutselise sõjaväega. Peaminister Siim Kallas peab teemat huvitavaks küsimuseks ja möönab, et aeg armeereformiks on küpsemaks muutunud.
“Kindlasti võiks öelda, et kaheksa aastat tagasi, kui toimusid valimised Riigikogusse, kui mina ja meie erakond seda ideed väga ulatuslikult propageerisime, oli see vähem vastuvõetav kui täna,“ kõneles Kallas.
Võrreldes aastatetaguse ajaga on reformierakondlaste retoorika tublisti ümardunud. Tollal nõudsid nad kohustusliku ajateenistuse kaotamist. Nüüd peab Reformierakond vajalikuks “jätkata liikumist kutselise kaitseväe moodustamise suunas.”
Samas teatab parteiprogramm, et vähenev rahvaarv ei võimalda luua järjest kasvavat kutsealuste armeed. Erakonnajuht ja peaminister Kallas ei ütle enam, et ajateenistus tuleks ära lõpetada. Selle asemel rõhutab ta kasvavat vajadust professionaalsete kaitseväelaste järele.
“Ja kui me räägime võimalikust koostööst üle-NATOlise mobiilse korpuse loomisel, siis seal saavad ka olla ainult professionaalsed sõjaväelased. Asi liigub paratamatult sinna suunas, sest sõjapidamise vahendid on tehniliselt nii keerulised, et nende tõhus kasutamine eeldab tõsist asjatundmist. Sinna suunas ta läheb, jah,“ arvas peaminister.
Eesti riigimasin toimib aga pisut teises suunas kui Kallase mõtted. Alles esmaspäeval tegeles valitsus reservväe ühe põhilise toimemehhanismi, nimelt mobilisatsioonikorralduse aruteluga. Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko kinnitas, et elukutseliste juurdevool jätkub, kuid see ei tähenda üldise ajateenistuse lõppu.
“See on kindlasti väga pika aja perspektiivi küsimus. Lähiaja plaanides täiesti kutselist sõjaväge Eestis teha ei ole. Samas on täiesti selge, et kaitsevägi professionaliseerub, eriti mis puudutab kitsamaid erialasid, mida võib ette tulla mereväes või õhuväes, kus võib vaja minna tõelist inseneritaipu või siis sõjalise IT oskusi ja nii edasi,“ teatas Mikko.
Lähiaastail peaks kaitsejõudude peastaabi kavade kohaselt teenistusse astuma veel tuhat professionaalset kaitseväelast. Kui praegu on rahuaegses kaitseväes umbes pooled kaitseväelastest kutselised ja teine pool ajateenijad, siis peatselt saavutavad elukutselised ülekaalu. Peamiselt toimub kasv rahvusvahelisteks operatsioonideks loodava 800 mehelise Scouts-pataljoni ja täitmata ohvitserikohtade komplekteerimise põhjal.
Kuid profid ei ole tulnud ajateenijaid ja reserviste asendama, vaid neid juhtima ja täiendama. Kaitseministeeriumi avalike suhete juhi sõnul pole põhjust rääkida sellest, et ajateenijad oleks igandiks muutunud, sest reservi väljaõpetamine on üks tähtsamaid kaitseväe ülesandeid.
