Sellistes olukordades olen vahest mõelnud nii, et minul juhtus see eeskirja rikkumine, kas kogemata või oli mul kiire või mida iganes. Kaasliiklejat samasuguses olukorras peame aga ülbikuks ja muidu kaabakaks.

Tegelikult ei meeldi mulle selline silmakirjalikkus iseenda juures. Aga ma lohutan end sellega, et liiklusolukordades tabab selline sündroom vahest meid kõiki. Lausa inimlikult hämmastav on aga see, kui taoline silmakirjalikkus tabab kedagi märksa tõsisemate moraalsete vääratuste puhul. Minu hea kolleeg Agu Remmelg Ragn-Sellsist kirjutas mõni aeg tagasi tabavalt, et jäätmekäitlussektoris on tunda korruptsiooni suurenemist. Paistab, et ta teadis millest jutt käib.

Nagu kirjutas eilne Eesti Päevaleht, langetas Riigikohus hiljuti otsuse, mille kohaselt Torma prügila, Ragn-Sellsi osalusega ettevõtte, ilma konkursita 49 aastaks kasutada (ja see läbi kasumit teenida) andmine, on seadusevastane. Võib kindlalt väita, et see on küll pisike, aga siiski oluline samm korruptsioonivaba jäätmesektori poole. Et lõppeks lõpuks olukord, kus otsused sünnivad kusagil tagatoas ja hämaratel asjaoludel.

Mida siis Tormas ikka taheti teha? Sõlmitud leping oli väga huvitava sisuga – prügila haldajale, mille nõukogu liige hea kolleeg Agu Remmelg on, olid ette nähtud suured volitused, hulga õigusi ning tagatisi ja näpuotsaga kohustusi. Samas prügila omanikule, ehk Torma vallale, jäi enamus riskidest ja kohustustest. Muuhulgas kohustus 49 aasta pärast, siis kui leping lõpeb, tasuda prügila haldajale prügilasse tehtud investeeringute eest.

Selline on kindlasti ühe eraettevõtte unistuste leping – omavalitsus, ehk riiklik struktuur, tagab pikkadeks aastateks stabiilse riskivaba tulu, ilma et oleks vaja osaleda mõnel konkursil nimetatud lepingu saamiseks või isegi ilma, et peaks märkimisväärse osa oma teenitud kasumist omanikule loovutama.

Mind kodanikuna ikkagi hämmastab sügavalt, mil moel sellised lepingud sünnivad? Kui aga mängu tuua fakt, et prügila üks osanikke oli lepingu sõlmimise ajal ise vallavalitsuse liige, kes antud valdkonnaga tegeles, siis hakkavadki asjad vaikselt paika loksuma. Ei saa välistada, et keegi rääkis kellegagi, lubas midagi ja varsti olid allkirjad vajalikel paberitel.

Oli, mille nimel pingutada. Torma prügila haldaja teenis eelmisel aastal ärikasumit 7,5 miljonit ning sellel aastal tuleb eelduste kohaselt kasum veel suuremgi. Ausa asjaajamise korral oleks suure osa sellest rahast võinud saada endale prügila omanik ja rajaja, Torma vald, kuid täna võtab sellest poole Rootsi eraisikuile kuuluv Ragn-Sells ja üks endine Torma vallavalitsuse töötaja.

Korruptsioonihõngulised tehingud viivad alati selleni, et kitsas seltskond lõikab sellest kasu ja meil ülejäänutel pole teha muud kui enda püksirihma pingutades see lõbu kinni maksta. Õnneks astus seekord kohus vahele ja sundlõpetas ühe kaasaja häbiväärseima jäätmesobingu Eestis. Usun, et seeläbi muutus puhtamaks kogu jäätmesektori maine.