Areeni aasta film 2008
Areen kirjutas: Juutide tehtud animadokumentaal palestiinlaste massimõrvast Liibanonis 1982. aastal — kõlab hirmutavalt, aga on hoopis ülimalt soe ja inimlik sõjavastane teos. Kui asjad ümberringi lähevad väga koledaks, on inimestel kalduvus kõrvad-silmad sulgeda. Puhas respekt neile, kes tagantjärelegi julgevad silmad avada — nagu “Bashiri” režissöör, kes 19aastaselt Liibanonis sõdis.
TV-Ekspress arvas: Ebameeldivad asjad unustatakse. Film ongi sunnitud meenutus. Aga vormilt on see ootamatu sõjafilm. Tegemist on dokumentaalse animatsiooniga, see lubab lavastajal võõranduda otsestest sõjajuhtumustest ja traagilisi sündmusi näidata unenäoliselt ja peaaegu subtiilselt.
2. “Nälg”/“Hunger”
R: Steve McQueen
Inglismaa-Iiri, 2008
PÖFFi grand prix, Cannes’i Kuldkaamera jpt.
TV-Ekspress kirjutas: Kunstnik Steve McQueeni debüüt filmilavastajana on jõuline ja ühtaegu nii unenäoline kui realistlik pilguheit näljastreigile aastal 1983. Muude meeleavalduste läbikukkumisel otsustavad IRA võitleja Bobby Sands ja tema 70 vangistatud kaaslast nälgida, kuni nende nõudmised rahuldatakse. McQueen on loo jutustamise stiiliks valinud peagu sõnatu lähenemise, näidates sündmusi nii vangide kui ka valvurite seisukohast. Iiri vabadusvõitluse¬ga seonduvad dilemmad leiavad kulminatsiooni filmi kesk el, kui Bobby Sands ja tema preester satuvad tuliselt vaidlema streigi moraalsete ja eetiliste tagamaade üle filmi ainsamas dialoogis.
3. “Happy-Go-Lucky”
R: Mike Leigh
Inglismaa, 2008
PÖFF kirjutas: Sally Hawkins kehastab parandamatust optimismist pakatavat algkooliõpetajat Poppyt, kes ei lase kel¬lelgi ega millelgi oma tuju rikkuda. Vaba hingena on ta avatud ja lahke, lõbus ja anarhistlik, aga ka fokuseeritud ja vastutusvõimeline. Tänapäeva Londonisse paigutatud lugu jälgib Poppy igapäevaseid tegemisi ja kokkupõrkeid karmi reaalsusega, mis ületatakse võrratut huumorimeelt kaotamata.
Areen lisab: Ülevoolava lõbususe maski taga nakitseb Leigh terava küünega nii tüüpiliste Inglise multikultuurse ühiskonna tursete kallal kui ka laiemalt sootsiumi surve ja kontrollimehhanismide, kommunikatsioonitõrgete, loovuse ja selle kammitsemise probleemide kallal. Kraabib kohati kohe nii kõvasti, et valus hakkab.
Linastub kinos Sõprus
4. “Pimeduse rüütel”/“Dark Knight”
R: Christopher Nolan
USA, 2008
Ekspress kirjutas: On kohutav nii öelda, kuid Heath Ledgeri (Jokker) lahkumine maisest ilmast tundus filmi reklaa¬mimisele ja rahva huvile vaid hoogu juurde andvat. Nii reklaamplakatid kui filmitreilerid koondusid müstilise, meigitud näoga Jokkeri ümber. Filmi peakangelane Batman Christian Bale’i kehastuses ei tundunud huvitavat kedagi… On vähe (kui üldse?!) tegelasi, kes seaks hetkel kahtluse alla Heath Ledgeri viimase osatäitmise ülima perfektsuse. “Pimeduse rüütli” režissöör Christopher Nolan kirjeldab, et Jokkeri tegelaskuju väljaarendamiseks võeti snitti nii Stanley Kubricki “Kellavärgiga apelsinist” kui ka punkbändi Sex Pistols solistist Johnny Rottenist.
Areen lisab: Ja kuigi veider oli lugeda, et aasta meelelahutusuudiseks valiti mingi portaali andmeil Heath Ledgeri surm, siis kahtlust pole, et Austraalia varalahkunud staar saab postuumselt veel mõnegi kuldse auhinna.
5. “Maadleja”/“Wrestler”
R: Darren Aronofsky
USA, 2008
Kolme Kuldgloobuse nominent, Veneetsia Kuldlõvi
TV-Ekspress arvas: Lavastaja Darren Aronofsky on oma uue filmiga territooriumil, mis ei meenuta ühtki tema varasemat tööd. Elukutseline maadleja “Jäär” Randy Robinson (Mickey Rourke), kelle keha on teinud läbi kaugelt rohkem, kui peaks, üritab hoida kinni ammu hääbunud karjääri särast, parandada suhteid võõrandunud tütrega ning võita striptiisitari südant. Lavastaja võtab Rourke’ist välja näitlejasoorituse, mis on paeluvalt mitmetasandiline ja jahmatavalt liigutav.
